Kuidas ohustab aiapidajat karantiinne taimekahjustaja?

Aasia siku valmik. FOTO: M. Maspero

Koroonapandeemia tuletab meelde, mis juhtub, kui inimesi nakatav viirus pääseb üle maailma rändama ja millist kahju see põhjustab. Aga ei tohi unustada, et ka taimedel on palju ohtlikke kahjureid ja haigustekitajaid, mille ülemaailmsel levikul on katastroofilised tagajärjed nii põllumajandusele kui ka looduslikule mitmekesisusele.

Taimekahjustajad võivad olla nii putukad, bakterid, viirused, nematoodid, mikroseened kui ka lestad. On palju taimekahjustajaid, kes ei ole Eestisse ja Euroopasse veel jõudnud, kuid inimtegevuse ja kliimamuutuse tagajärjel on oht, et nad võivad siia levida ja kohalike taimeliikide seas endale toidulaua leida.

Uudsete kahjustajatega ei ole meie kohalikud taimeliigid kohastunud ja tekitatud kahju võib olla suur nii loodusele kui ka põllumajandusele ja metsandusele. Euroopa Liidus on kehtestatud nimekiri nn karantiinsetest taimekahjustajatest, mis siin veel levinud ei ole ning mille puhul on oht, et Euroopasse jõudes võiksid nad siin põhjustada märkimisväärse kahju. Nende levitamine ELi territooriumil on keelatud ning kõik liikmesriigid on kohustatud tegema karantiinsete taimekahjustajate seiret ning neid leides otsekohe tõrjet.

Hävinud on miljonid oliivipuud

Euroopa jaoks on üks ohtlikumaid taimehaiguseid Lõuna-Ameerikast pärit bakter Xylella fastidiosa, mis levib peamiselt oliivi- ja mandlipuudel ning tsitrustel, kuid on võimeline kahjustama üle 500 taimeliigi, sealhulgas paljusid Eestis kasvavaid liike. Xylella fastidiosa võib Euroopa Liidus põhjustada aastast saagikadu kuni 5,5 miljardi euro väärtuses. Lisaks on sel bakteril potentsiaal hävitada enamik vanu oliivipuuistandusi Euroopas.

Lõuna-Itaalias on 2013. aastast, mil bakter jõudis Euroopa Liitu, hävinenud juba miljoneid hektareid oliivipuid. Hoolimata liikmesriikide pingutustest on bakter nüüdseks jõudnud ka Prantsusmaale, Portugali ja Hispaaniasse. Eestis on Xylella fastidiosa seiret tehtud 2016. aastast viinapuu, ploomipuu, tamme, vahtra, paju, sireli jt taimede istikuid tootvates puukoolides ning kordagi ei ole laborianalüüsid bakterit tuvastanud.

Teine karantiinne taimekahjustaja, mis Euroopas ärevust tekitab, on männi-laguuss (Bursaphelenchus xylophilus). Tegemist on Põhja-Ameerikast ja Aasiast pärit nematoodiga, kes elutseb peamiselt männipuudes, levib puidusikkudega, paljuneb kiiresti ja võib hävitada peremeestaime 30–40 päevaga. Ainuüksi Jaapanis, kus kahjustaja on laialt levinud, on hinnanguline männi-laguussi puidukahju umbes miljon kuupmeetrit aastas.

Euroopas leiti ohtlik nematood esimest korda 1999. aastal Portugalist, kust see on nüüdseks levinud ka Hispaaniasse. Portugalis on männi-laguussi tõttu hävinud suur hulk männipuid ja taimekahjustaja levikule pole õnnestunud piiri panna. Männi-laguuss levib puidusikkude kaudu, kelle kehas nematood puult puule levib ning kelle abil ta aina edasi liigub. Ka Eestis on kohalikke puidusikkude liike, kes potentsiaalselt oleksid võimelised seda karantiinset nematoodi levitama, seetõttu on männi-laguussi seiret siin tehtud 2002. aastast.

Mis on Eestile suurim oht?

Mitmed puidukahjustajad võivad uutesse piirkondadesse jõuda puidust pakkematerjaliga, mida rahvusvahelises kaubavahetuses palju kasutatakse. Lisaks eelmainitud männi-laguussile võivad sel viisil Eestisse ja mujale jõuda putukkahjurite vastsed ja valmikud. Aasia sikk (Anoplophora glabripennis) on üks sellistest karantiinsetest taimekahjustajatest, mis puidust pakkematerjaliga Aasiast mitmesse Euroopa riiki on jõudnud. Siiani on suudetud Aasia siku laiem levik Euroopas kontrolli all hoida, kuid tõrjemeetmete rakendamine on pikaajaline ja kulukas.

Eestis ei ole Aasia sikk loodusesse jõudnud, kuid piirile saabunud kaupade pakkematerjalis on taimetervise inspektorid vastseid siiski leidnud. See näitab, et oht on kogu aeg olemas ning Aasia siku leid Soomes kinnitab ka siinse kliima sobivust. Aasia siku elutegevuseks sobivad peaaegu kõik Eesti laialehised puud ning kahju, mida Aasia sikk suudab Eestis tekitada, on märkimisväärne.

Karantiinse saarepuude kahjuri saare-salehundlase (Agrilus planipennis) võimalik levik Eestisse ja siit edasi mujale Euroopa Liitu muutus aktuaalseks eelmisel aastal, kui Peterburi linnas tuvastati saare-salehundlase kolle. Kuna Venemaal antud kahjustaja kohta ametlikku seiret ei tehta, ei ole ka teada, millise kiirusega kahjustaja Eesti piirile läheneb ning millal ta Narva jõge võiks ületada. Seni ei ole seire käigus Eestis saare-salehundlast tuvastatud, intensiivne seire jätkub.

Saare-salehundlase valmik. FOTO: Eduard Jendek

Suur tähelepanu kartulikahjustajatel

Nimetatud taimekahjustajad on vaid üksikud näited haigustest ja kahjuritest, millel võib olla potentsiaalselt suur mõju taimedele, põllumajandusele ja elukeskkonnale. Euroopa Liidu taimetervise määrusega on reguleeritud üle 200 n-ö karantiinse taimekahjustaja liigi (bakterid, putukad, viirused, seenhaigused jm).

Kui kahjustaja on siiski võimeline laialdaselt levima, võib selle täielik hävitamine muutuda võimatuks või ebaproportsionaalselt kulukaks ning tuleb õppida, kuidas kahjuri levikut kontrolli all hoida. Nii on juhtunud Euroopas näiteks bakterhaiguse viljapuu-bakterpõletikuga. Siiski on Eesti veel üks viimaseid piirkondi, mis on viljapuu-bakterpõletikust vaba ning selle nn kaitstava piirkonna staatuse hoidmine on üks Eesti taimetervise valdkonna prioriteet.

Viljapuu-bakterpõletikuga nakatunud pirnipuu. FOTO: PTA

Suuremat tähelepanu pööratakse Eestis ka kartulikahjustajatele. Kartuli ringmädaniku tekitaja bakter Clavibacter sepedonicus on üks näide taimekahjustajast, mis on arvatud Euroopa Liidus karantiinsete organismide hulka, kuid mis piiratud aladel on siiski levinud. Kartuli-ringmädanikku ei ole kerge tõrjuda ja nakkuse tõttu väheneb saagikus tunduvalt. Ka Eestis on ringmädanikku kartulipõldudelt leitud, kuid tõrjeabinõusid järgides saab haiguskolded hävitada. Viimastel aastatel ei ole uusi leide lisandunud ning tõkestamisel on kindlasti olnud abi sertifitseeritud seemnekartuli laialdasest kasutamisest.

Seired üle Eesti

Taimekahjustajate seireid tehakse põldudel, puukoolides, viljapuuaedades, metsades, linna haljasaladel, kasvuhoonetes, piiripunktides, kaupade maaletoojate juures, lennujaamas ja veel paljudes kohtades üle Eesti, sõltuvalt kahjustaja bioloogiast ja levikuriskist. Eesmärk on leida kahjustajad võimalikult varajases leviku­staadiumis.

Iga inimene saab takistada uute taimekahjustajate Eestisse jõudmist. Vastutustundlik reisimine on väga tähtis, väljastpoolt Euroopat koju tagasi tulles ei tohi ilma taimetervise nõuetekohasust tõendava dokumendi ehk fütosanitaarsertifikaadita kaasa tuua taimi, nende õisi, vilju ega seemneid. Erandiks on vaid järgmised viljad: banaan, ananass, dattel, kookos ja durian.

16.06.2021 18.06.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto