E, 4.07.2022

JULGEOLEK ⟩ Siseminister Jaani: Eesti peab olema valmis tõrjuma tööstusspionaaži ja tegelema massilise sisserändega

Erkki Koort
, Fookuse Julgeoleku toimetaja
Siseminister Jaani: Eesti peab olema valmis tõrjuma tööstusspionaaži ja tegelema massilise sisserändega
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Siseminister Kristian Jaani.
Siseminister Kristian Jaani. Foto: Mihkel Maripuu

Siseminister Kristian Jaani (Keskerakond) toob julgeolekuohtudena esile Venemaa agressiivse käitumise liitlaste lõhestamiseks. Oluline on valmistuda tõrjuma terrorismi, aga olla valmis ka massiliseks sisserändeks ning suuta võidelda kasvanud küberkuritegevusega.

Millised on Eesti jaoks lähiregiooni julgeolekuprobleemid?

Kõigepealt pean oluliseks omavahelise suhtluse edendamist naaberriikidega, sest see on vajalik nii Eestile, Euroopa Liidule kui ka NATO-le. Oluliseks verstapostiks oleks Eesti-Vene piirileppe ratifitseerimine. Tegemist on mitte ainult Eesti, vaid ka Euroopa Liidu piiriga ning allkirjastatud piirilepe reguleeriks ja eeldatavalt hõlbustaks rahvusvahelist suhtlemist Venemaaga, mis aitaks omakorda tugevdada Eesti sisejulgeolekut.

Liikudes riigi julgeolekut ohustavate teemade juurde, siis need on ka täna tegevused, mis on suunatud riigi säilimise, toimimise ja ühiskonna stabiilsuse vastu. Kindel on see, et riik on ohtudest teadlik ja tegeleb pidevalt nende maandamisega.

Üks lähiregiooni julgeolekuoht on terrorism. Terrorismioht on Eestis seni püsinud madal, kuid Euroopas on ohutase endiselt kõrge. Seepärast on piiriturvalisuse suurendamine, biomeetriliste andmete laialdasem kasutuselevõtt, sealhulgas Schengeni kompensatsioonimeetmete rakendamine, tähtsad terrorismiohu maandamisel.

Leedu on teatanud võimalusest, et sinna võib Valgevenest tulla kuni 300 põgenikku päevas. Kuidas on Eesti sedasorti olukorraks valmis?

Olukorraks, kui riiki saabub erakordselt suur hulk ebaseaduslikke sisserändajaid või rahvusvahelise kaitse taotlejaid, on PPA Eesti jaoks välja töötanud massilise sisserände hädaolukorra riskianalüüsi ja hädaolukorra lahendamise plaani. Lisaks jõustusid eelmise aasta juunis seadusemuudatused, mis näevad ette erisusi menetlusnõuete täitmises massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras.

Rändesurve suurenemisel saab PPA kaasata menetluste läbiviimisele nii välja koolitatud reservametnikke kui ka taotleda abi Euroopa piiri- ja rannikuvalve ametilt ning Euroopa varjupaiga tugiametilt.

Märksõnad
Tagasi üles