Üha kasvav põgenike arv võib ületada maailma suutlikkuse

Afganistani sisepõgenikest lapsed poseerivad fotograafile Herati lähistel asuvas ajutises varjupaigas. ÜRO pagulasamet pelgab, et lääneriikide sõdurite lahkumise järel jäävad afgaanid veel suuremasse ohtu.  FOTO: Jalil Rezayee/epa/Scanpix

Hoolimata ÜRO peasekretäri António Guterresi üleskutsest kehtestada koroonaviiruse pandeemia ajaks maailmas relvarahu, lõõmasid mullu vanad konfliktid edasi ning lahvatasid uued, mistõttu kerkis sõdade, vägivalla, tagakiusamise ja inimõiguste rikkumiste eest põgenevate inimeste arv eelmise aasta lõpuks rekordilise 82,4 miljonini.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

«Iga arvu taga on inimene, kes on olnud sunnitud kodust põgenema, ja lugu ümberasumisest, vara kaotamisest ja kannatusest. Nad väärivad meie tähelepanu ja toetust mitte ainult humanitaarabiga, vaid nende olukorrale lahenduse leidmisega,» toonitas ÜRO pagulaste ülemvolinik Filippo Grandi täna avaldatavat aastaraportit kommenteerides.

ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) üleilmsete trendide aruande järgi kasvas sundümberasunute hulk aastaga nelja protsendi võrra juba niigi enneolematult suurelt 79,5 miljonilt 2019. aasta lõpus. Rohkem kui üks protsent maailma elanikest ehk iga 95. inimene on sundümberasunu, samas kui veel 2010. aastal oli seda iga 159. inimene.

17.06.2021 19.06.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto