N, 2.02.2023

PM Belgias ⟩ Mis nägu on tiitlikaitsja Türgi, kellelt Eesti vägisi revanši ihkab?

Karl Juhkami
, reporter
Mis nägu on tiitlikaitsja Türgi, kellelt Eesti vägisi revanši ihkab?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kaks aastat tagasi toimunud poolfinaalis jäid türklased peale. Kas Eestil õnnestub tänavu võtta revanšš?
Kaks aastat tagasi toimunud poolfinaalis jäid türklased peale. Kas Eestil õnnestub tänavu võtta revanšš? Foto: Sander Ilvest

Eesti meeste võrkpallikoondis läheb täna Euroopa Kuldliiga poolfinaalis vastamisi Türgiga. Samad meeskonnad olid vastamisi ka kaks aastat tagasi toimunud viimasel Kuldliiga finaalturniiril, kui 3:1 jäid peale türklased. Seetõttu on Eesti koondisel revanši tarbeks hammas verel.  

Alagrupifaasi läbisid mõlemad meeskonnad kaotuseta. Kui Eesti suutis selja taha jätta Belgia, Hispaania ja Läti, siis Türgi oli vaat, et veelgi kindlamalt üle Valgevenest, Tšehhist ja Portugalist. 

Millist mängu aga meie poolfinaalvastased viljelevad? Nii koondise peatreener Cédric Énard kui ka praegu vigastuse tõttu rahvusesinduse tegemisi kõrvalt jälgivad Kert Toobal ja Robert Täht lausuvad kui ühest suust, et tegemist on võimsa rünnakuvankriga, mille esitraavel on diagonaalründaja Adis Lagumdzija.

Kert Toobal
Kert Toobal Foto: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

«Neil on ülivõimas diagonaal ning nende n-ö oma mäng ongi selline, et kõik kõrged pallid mängitakse talle, kes siis üksi üritab mässata,» sõnas Toobal, kelle juttu kinnitavad ka arvud. 

Alagrupiturniiril tõi Lagumdzija kuue kohtumisega 116 punkti (keskmiselt 5,8 punkti geimis), olles nõnda ülekaalukalt suurim punktimasin. Selle arvestuse teine mees oli valgevenelane Uladzislau Davyskiba (94, keskmiselt 3,92 geimis) ja kolmas tšehh Lukas Vasina (90, keskmiselt 3,75 geimis).

Siinkohal on siiski paslik rõhutada, et sellel statistikal on omad klauslid. Ühes geimis suutsid keskmiselt üle viie punkti tuua ka Belgia liider Sam Deroo, ukrainlane Dmitro Viietskii ning meie diagonaalründaja Oliver Venno, kuid summaarses arvestuses nad Lagumdzijale vastu ei saanud, kuna käisid väljakul ainult kolmes-neljas kohtumises. 

Türgi koondise teistest osakondadest rääkides on meie jaoks ebameeldivad ka nende tempomehed. «Nad pole võib-olla kõige paremini mängu lugevad, mistõttu riskeerivad kergelt ja üritavad rohkem keskelt oma mehi vaadata,» viitas Toobal asjaolule, et nõnda on Eesti tempomehed – mis on üks meie relvadest – rohkem vastaste kontrolli all. 

Nurgaründajatena tegutsevad üldjuhul Yiğit Gülmezoğlu ja Baturalp Burak Güngör, kuid viimases alagrupikohtumises said omavõimaluse hoopis noored mängumehed: Mirza Lagumdzija ja Ramazan Efe Mandiraci.

Robert Täht.
Robert Täht. Foto: Mihkel Maripuu

Nende tegutsemist oli huvitav vaadata Robert Tähel, kes noorsandidega mõni aeg tagasi Izmiri Arkases koos pallis. «Kui mina seal pallisin, siis nemad meil veel trenni ei pääsenud. Efes oli alles 16 ja Adizi vend Mirza käis meil korraks hooaja lõpus ainult trennis. Praeguseks on nad aga kõvasti arenenud,» sõnas 2018–19 hooajal Türgis pallinud pommitaja Võrkpall24.ee taskuhäälingus «Kuldne geim».

Kui uurida, kuidas võiks Eesti kokkuvõttes Türgile vastu saada, lausuvad Enard, Toobal ja Täht taas kui ühest suust: serviga! 

«Rünnakuvõimu on Türgil kõvasti, kuid meie hea, kvaliteetne ja varieeriv serv võiks seda murda,» kostis Täht, keda toetas ka peatreener Enard. «Suur tähtsus on servil: tahame nad surve alla panna ja sellega nende mängu lõhkuda,» sõnas juhendaja, kuid lisas kärmelt, et samal ajal tuleb korras hoida ka enda vastuvõttu.

«Kui me suudame neile serviga asja raskemaks teha, siis äkki nende uus sidemängija (28-aastane Murat Yenipazar) võtab vähem riske [kui eelmine sidemängija, 35-aastane  Ekşi Arslan], mille tulemusena on meie blokil lihtsam mängu lugeda,» selgitas Toobal.

Ent leidus veel üks asi, milles meie eksperdid olid ühel meelel. Aeglaselt käivituva diiselmootori komme tuleb Eestil aknast välja visata ning hakata kohe esimesest punktist alates võitlema!

«Final Four on oma olemusest selline, et seal on mängu algus väga tähtis. Ei tohi põdeda, vaid tuleb kohe võidu peale minna. Siiani on meil olnud algustega probleeme ning kui ka nüüd esimene geim kohe hästi ei alustada ning teisegi algus läheb rappa, siis võib tulla murdumine. See on kindlasti koht, mida parandada, muidu läheb raskeks, sest Türgi on juba grammi võrra tugevam vastane,» sõnas Toobal. 

Cedric Enard.
Cedric Enard. Foto: Tairo Lutter

Peatreener Enard kinnitas, et on hoolealustega sellest murekohast rääkinud. «Olen pärast alagrupiturniiri korduvalt rõhutanud, et mängu algus on tähtis. Eriti sellise vastasega nagu Türgi, sest seal poleks meil pärast kehva algust enam mingit võimalust. Aga usun, et mehed on sellest aru saanud ja püüame vaimselt poolfinaaliks hästi valmis olla. Oleme ambitsioonikad ja keskendunud, ootan võitluslikku mängu,» ütles juhendaja.

Kokku on Eesti ja Türgi võrkpalliväljakutel vastamisi läinud 15 korda ning kaalukauss on selgelt (3–12) türklaste poole kaldu olnud. Viimase kümne aasta jooksul on madistatud üheksa korda ning siis on saldo meie poolt vaadates veidi parem: 2 võitu ja 7 kaotust.

Toobal nendest numbritest ennast aga häirida ei lase: «Türgi pole meeskond, keda peaksime kartma. Oleme mänginud nendega palju ja oleme võimelised võitma! Arvan, et meil on võimalused igal juhul olemas.»

***

Kui tavapäraselt mängitaks Euroopa Kuldliigas selle peale, et võitja teenib võimaluse pääseda Rahvuste Liigasse, siis tänavu otsustasid maailma võrkpallijuhid koroonaviirusele viidates vastava üleminekuturniiri ära jätta. Seega on Belgia väikelinnas mängus vaid au, kuulsus ning karikas.

Eesti koosseis finaalturniiril:

Sidemängijad: Robert Viiber, Renet Vanker

Temporündajad: Ardo Kreek, Timo Tammemaa, Andri Aganits

Nurgaründajad: Karli Allik, Märt Tammearu, Kristo Kollo, Albert Hurt, Stefan Kaibald

Liberod: Silver Maar, Johan Vahter

Diagonaalründajad: Oliver Venno, Renee Teppan.

Peatreener Cédric Énard, abitreenerid Loïc Geiler ja Oliver Lüütsepp, abitreener/statistik Alar Rikberg, ÜKE-treener Andrés Eduardo Esper, statistik/mänedžer Märt Pajusalu, füsioterapeudid Siret Kalbus ja Meribel Saar, mänedžer Robin Ristmäe

Märksõnad
Tagasi üles