Võidupüha sünd: võit Võnnu lahingus oli kõigi meie võitude ema

Võnnu lahingus langenute matuserong Valgas. FOTO: Rahvusarhiiv

Eesti kaitsevägi oli 1919. aasta juuniks juba üle poole aasta sõdinud ning kõik vaenuväed kaugele Eesti piiride taha paisanud. Vabadussõda oli jõudnud poole peale, kuid eesti sõjamehed seda siis veel ei teadnud, veriseid lahinguid punavägedega tuli pidada veel pool aastat. Kuid juunis tuli vastu võtta lahingud ka lõunast rünnanud sakslaste väeüksustega. Läti Vabariik oli küll välja kuulutatud, kuid Riiat ja suurt osa Lätimaast kontrollis kohalikest baltisakslastest Landes­wehr ja Saksamaalt tulnud riigisakslaste Rauddiviis. Ülejäänud Lätist oli idaosa Venemaa ja Põhja-­Läti Eesti vägede kontrolli all. Läti rahvuslikud jõud, sh hilisem president Kārlis Ulmanis, said tuge Eestilt ning siin formeeritud lätlaste väeüksused allusid operatiivselt Eesti ülemjuhatusele.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

1919. aastal juuni alguses ­tekkis vastasseis sakslaste ja eestlaste vahel, millega algaski Landeswehri sõjana tuntud osa Eesti Vabadussõjast. Selle sõja kulminatsiooniks kujunes 19.–23. juunini suhteliselt laial ­rindel toimunud lahingutegevus, mida tuntakse Võnnu lahinguna.

21.06.2021 25.06.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto