P, 3.07.2022

Juhtkiri ⟩ Nagu rohutirtsud suvel

Postimees
Nagu rohutirtsud suvel
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Päeva karikatuur
Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts
  • Koroona kolmas laine ei jää tulemata
  • Küsimus on vaid, millal see saabub
  • Praegu tuleks olla valvas Venemaa Delta tüve suhtes

Krõlovil on õpetlik valm ­sipelgast, kes suve läbi töötas ja talveks ­varusid kogus, samal ajal kui rohu­tirts viiuldas ja lõi ­lulli, sest ilm oli ilus. Suvi on jõudnud ka meile ja pool rahvast käitub nagu rohutirtsud Krõlovi valmist.

Küsimuse all on muidugi valmistumine koroonapandeemia kolmandaks laineks. Nii nagu talv võib mõni­kord olla karmim või leebem, aga ­taevasse ta ei jää, ei jää tulemata ka Covidi kolmas laine. Kusjuures pole mingit garantiid, et see tuleb alles ­hilissügisel nagu mullu. Viiruslained tõusevad ja langevad igas paigas ise rütmiga ja Venemaal on praegu üks laine tõusufaasis.

Seal möllab Delta tüvi, mis on teadu­pärast nakkavam kui teised. Seda said omal nahal juba tunda 120 Soome vutifänni, kes Peterburist koju naastes andsid positiivse koroonaproovi.

Bussiühendus Peterburiga on taastatud ka Eestis ja piiriületuste arv on hakanud jõudsalt kasvama. Näiteks juuni esimese 20 päevaga liikus üle Narva piiripunkti 25 000 inimest ja see arv on tõusutrendis, sest alates 21. juunist võivad piiri ületada ka turistid. Seejuures ei ole Eestis kohustuslik esitada piiriületusel negatiivse tulemusega koroonatõendit.

Arvestades Venemaa nakatumis­kõvera tõusu ja ­liikluse tihenemist, muutub Delta tüve kandumine Eestisse üha tõenäolisemaks. Seni on küll üksikud juhtumid suudetud ­lokaliseerida, kuid igal juhul on see mäng tulega. Seda enam, et piirilinnas Narvas, kus igapäevane piiriülene läbikäimine tihedam, on alla 30 protsendi elanikkonnast vaktsineeritud vähemalt ühe süstiga. See on veerandi võrra vähem kui Eestis keskmiselt.

Kuigi praegu on rahulik, pole aega raisata – Venemaa lainet ei tohi lasta kanduda Eestisse ja vaktsineeritute osakaalu tuleb kasvatada. Olukord nõuab palju jõulisemat tegutsemist.

Neid asjaolusid arvestades tuleks kiiresti sulgeda või vähemalt oluliselt piirata piiriülest liiklust ­Venemaaga. Paraku valitsus aga alles arutab, kas piiriületuse eeldus võiks olla negatiivse tulemusega koroonatest. Olukord nõuab siin palju operatiivsemat ja jõulisemat tegutsemist.

Kuid probleem pole üksnes Ida-Virumaal – vaktsineerimine on takerdunud kõikjal Eestis. Süstimine küll käib, kuid valdav osa sellest on seotud kuuri lõpetamisega, uusi vaktsineerimisi tehakse vähe.

Probleem on inimestes, kes nakatumise madalseisus ja suvisel ajal ei ole eriti aktiivsed end vaktsineerimisele registreerima. Kuid vaktsineerimise korraldajad peavad käituma hoolsa sipelgana ja leidma viisid, kuidas viia kokku vaktsiinidoosid ja need, kes seda vajavad.

Kui inimesed ei tule vaktsineerijate juurde, peavad ­vaktsineerijad minema sinna, kus on ­inimesed. Tervitatav on algatus alustada eelregistree­rimata vaktsineerimist ­ostukeskustes. Vaja on aga ka motivatsiooni tõsta.

Igale sihtrühmale tuleks läheneda isemoodi – turundustöös on ju palju võimalusi, kuidas leida viise inimeste motiveerimiseks. Kui ei aita ­lihtsalt teavituskampaania, siis pandagu ­välja kas või ahvatlevad loosiauhinnad. Praegu ei näita miski, et vaktsineerimise elavdamiseks oleks kasutatud vähegi mõjuvamaid meetodeid.

Kuigi praegu on kõik veel rahulik, ei ole aega ­raisata – Venemaa lainet ei tohi lasta kanduda Eestisse ja vaktsineeritute osakaalu tuleb kasvatada.

Märksõnad
Tagasi üles