Kellest saab uus terviseala asekantsler?

  • Peatselt lõpeb sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri konkurss
  • Praegu on sellel ametikohal Maris Jesse
  • Kellest võiks saada vastutaja järgmise koroonalaine puhul?
Kiirabi FOTO: Madis Veltman

Täna keskööl lõpeb avalduste esitamine sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri kohale. Praegu peab seda ametit Maris Jesse, kelle vastutada oli muu hulgas kriisivarude loomine, Covid-19 teiseks laineks valmistumine ja vaktsineerimise korraldamine.

Eesti tervitas koroonaviirust mullu aga ilma piisava maskide, kinnaste ja muude kaitsevahendite varuta. Kui nakkus aasta alguses kohaste piirangute ja plaanita riigis kontrollimatult levis, viis Covid-19 teine laine toonela teele ootamatult üle 1000 inimese. Lisaks seisavad ladudes kasutuseta kümned tuhanded Covid-19 vaktsiinid.

Tallinki juht Paavo Nõgene kirjutas eile sotsiaalmeedias, et isegi ilma Astra-Zeneca vaktsiinita jõuab Eesti sel nädalal 201 107 vakantse doosini. Tema 4. mai idee pakkuda vaktsineerimist Soome vahet liikuvates laevades põrkus riigi vastuseisule. Põhjuseks toodi, et vaktsiine ei jagu. «Eks igaüks otsustab ise, kuid minu hinnangul vajab sotsiaalministeeriumi ladvik raputust,» teatab Nõgene.

Kas samamoodi arvasid ka otsustajad, kes pikendasid asekantsleri kohale kandideerimise tähtaega kahe nädala võrra? Riigikantselei kuulutas konkursi välja 13. mail. Kuluaarides sahistati, et kuu aega hiljem oli väljastpoolt maja avaldusi laekunud vaid kaks.

Tartu ülikooli professori, juhtimisteadlase Maaja Vadi sõnul paneb avalduste esitamise tähtaja edasilükkamine kandidaadid ebavõrdsesse seisu. «Ükskõik, kes lõpuks valituks osutub, kannab ta ametiga kohanemisel seljas täiendavat taaka.»

«Eks igaüks otsustab ise, kuid minu hinnangul vajab sotsiaalministeeriumi ladvik raputust,» kirjutas Paavo Nõgene.

12

Teine küsimus on professori arvates see, kuidas teavet levitati ja ega negatiivsed sõnumid kandidaate eemale peletanud. «Ilmselt on ministeeriumis kuhjunud terve rida küsimusi, aga kutsesse ei saa ju panna, et meilt leiab palju pikaajalisi probleeme, tulge neid lahendama.»

Kandidaate aitaks ligi meelitada tööpakkumise väärindamine ja info saatmine neile, kelle kandideerimist oodatakse. «Siin on vaid üks aga: et sel moel ei lubataks ühele rohkem kui teistele, muidu tekivad ebarealistlikud ootused,» toob Vadi välja. Läinud aastal pani haridus- ja noorsooameti juhi Ulla Illisoni peaministrist ning riigikohtu esimehestki kõrgem palk niimoodi paljud üllatusest kulmu kergitama. «Võib arvata, et Illisonil on veel tükk aega hiljemgi üsna vilets olla,» pakub Vadi.

Asekantsleri tööd tundev endine sotsiaalministeeriumi ametnik, kes nüüd piiri taga töötab, teatab ühe hingetõmbega: «Ega see mingi ahvatlev koht küll ei ole, kuhu tagasi tulla.»

«Maailm on lahti ja elu Eestis nii heaks läinud, et teostada saab end ka mujal,» nõustub küberturbefirma Guardtime üks juhte ning varasem sotsiaalministeeriumi e-teenuste asekantsler Ain Aaviksoo, kel on enda sõnul järgmised kümme aastat rööpad maas. Kandideerimisele ei mõtle temagi. «Ministeeriumis pole meeskonda, süsteem on headest inimestest tühjaks jooksnud,» lisab ta. «Nii ei toimi enam ka rotatsioon, kui sai võtmefiguure vahetada tervisearengu instituudi, terviseameti, haigekassa ja ministeeriumi vahel.»

«Süsteem on headest inimestest tühjaks jooksnud,» ütleb Ain Aaviksoo.

12

Riigikogu liige, reformierakondlane Tiiu Aro naerab vaid küsimuse peale: «Kuigi ma olen hingelt jäänud arsti haridusega ametnikuks, ei ole mul asekantsleriks kandideerimine mõttessegi tulnud, kuid kindlasti ei sobi intelligentsetele ja haritud kolleegidele autoritaarne juhtimine stiilis joondu-valvel.» Omal ajal 17 aastat terviseameti direktorina ametis olnud Aro oli 1990. aastatel ka sotsiaalminister.

«Pikalt edasilükatud otsused toovad välja vanu muresid: perearste ei jätku, raha saab otsa, e-tervis logiseb,» loetleb Aaviksoo puudusi, mille lahendamiseks oleks esmalt vaja poliitilist eestvedamist, seejärel administratiivset. «Asekantsler peab olema planeerimisoskusega strateeg, kes näeb laiemat pilti ja oskab seda poliitikutele ning avalikkusele müüa. Erasektorist saaks mõne inimese ametisse kutsuda küll, aga riigileivale tagasi toomine vajaks tõsist tööd, mida võiks teha näiteks kantsler.»

«Elu on näidanud, et kui ühes ministeeriumis on kaks ministrit, jääb tegelik võim kantslerile,» leiab ka Aro. Praegune kantsler Marika Priske on just see, kelle valitsemise ajal Aro poolteist aastat enne ametiaja lõppu ootamatult omal soovil terviseameti juhi kohalt taandus.

«Minu mantlipärijal Üllar Lannol oleks kindlasti ambitsiooni asekantsleriks saada,» pakub Aro.

Maris Jesse ametiaeg lõpeb augusti alguses. Uue terviseala asekantsleri leidmiseks jääb ministeeriumil aega väheks, et kandidaatidega kohtuda, valik langetada, võitjal eelmisele tööandjale oma lahkumisest kuu varem teada anda ja suve lõpuks ka vaktsineerimise strateegiline plaan valitsuses ära kinnitada. Seda isegi juhul, kui asekantsler valitakse süsteemi seest.

Autori suvine fantaasia: kellest võiks saada uus asekantsler?

Agris Koppel (47) – arstiharidusega sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi osakonna juhataja. Kõlavaid töökohti palju, kuid puudub suure organisatsiooni juhtimise kogemus

Üllar Lanno (51) – arstiharidusega terviseameti juht. Varem juhtinud aastaid Kohtuekspertiisi Instituuti ja Toyotade müüki ning proovinud kätt poliitikas. Auahne, innukas juhikohtadele kandideerija.

Jarno Habicht (45) – hariduselt arst, töötanud tervishoiuametnikuna, viimased 18 aastat Maailma terviseorganisatsioonis eri riikides. Viis aastat tagasi konkureeris Põhja-Eesti regionaalhaigla juhi kohale.

Maris Jesse (52) arstiharidusega tervishoiuametnik. Praegune terviseala asekantsler, töötas 8 aastat Tervise arengu instituudi direktorina ja juhtis 5 aastat Haigekassat, on tegutsenud Maailma terviseorganisatsioonis ja Maailmapangas. Kuulus samal ajal 18 aastat Reformierakonda kuni 2014. aastani.

Margus Ulst (60) – arst-röntgenoloog, töötas 14 aastat Tartu ülikooli kliinikumi ülemarstina ja seejärel 2 aastat Valga haigla juhina, kust oli sunnitud lahkuma vaktsiini eelispakkumise pärast Rotary klubivendadele. Kuulub Reformierakonda.

Terje Peetso (57) – hariduselt arst, Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse liige. Töötas 15 aastat Euroopa Komisjonis tervishoiupoliitika kujundajana ja 7 aastat ravimitootja esindajana. Räägib nelja võõrkeelt.

Toomas Kariis (56) – arst-gastroenteroloog, Ida-Viru keskhaigla ülemarst Jõhvis, varem töötas Ida-Tallinna keskhaigla diagnostikakliiniku juhatajana. Staažikas arst, värske tervishoiujuht.

Mart Einasto (51) – sotsioloogist tervishoiujuht, kes töötas 20 aastat Tartu ülikooli kliinikumi juhatuse liikmena. Praegu otsib sporditöö kõrvalt võimetekohast rakendust tervishoiusektoris. Kuulub Isamaa erakonda.

Must Hobune (X) – kandidaat, kes tuleb väljastpoolt, võimekas ametnik või juht. Viimati võitis nii Tartu ülikooli kliinikumi juhi koha Swedbankist rahapesuskandaaliga lahkunud Priit Perens ja Valga haiglat asus juhtima varem kolmes ministeeriumis ametnikuna leiba teeninud Apo Oja.

Must hobune. FOTO: Internet
29.06.2021 01.07.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto