Martin Tikk: põlevkivi kui Ida-Virumaa elustiil

Martin Tikk. FOTO: Erakogu

Kirde-eestlased on suuresti olnud seotud suurte tehaste ja kaevandustega, mistõttu pole jäänud palju ruumi ettevõtlikkuseks, omaalgatusteks ja loomemajanduseks laiemalt, kuid see potentsiaal on olemas, kirjutab kolumnist Martin Tikk.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kohtla-Järve linnaväljakul linnavalitsuse hoone ees seisavad kõrvuti kaks betoonist inimest, kes hoiavad kirkasid võidukalt taeva poole. See monument kannab pealkirja «Au tööle», rahvasuus ka kui «Kaks kaevurit». Veel möödunud aastal viidi läbi konstruktsiooni taastamistööd.

1971. aastal valminud teos kannab õilsalt edasi kaevurite ja teiste põlevkivi kaevandamisega seotud ametite pühadust ning ajaloolist olulisust. Põlevkivi on peamine põhjus, miks Kohtla-Järve, aga ka paljud teised Ida-Virumaa asulad rajati või olemasolevaid kiirelt laiendati.

Kohtla-Nõmmel asuvas Eesti kaevandusmuuseumis, endises rikastusvabrikus ripuvad kunagiste kaevurite ja teiste kaevandustöötajate fotod. Nad on kohalikud kangelased, kes on enamasti aastakümneid kaevandustes töötanud.

Ligemale sajand on nii idavirumaalased kui ka mujal Eestis elavad inimesed nautinud tehtud töö vilju lambivalgel lugedes või õhtusi uudiseid vaadates – elektrit toodetakse põlevkivienergiast. Selle aja vältel, eriti nõukogude perioodil on põlevkivi saanud sama oluliseks, kui on vesi kalale.

30.06.2021 02.07.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto