Veeõnnetuste hulka saab vähendada

  • Inimeste majanduslikud võimalused veemõnusid nautida on kasvanud
  • Veeõnnetuste hulk on viimastel aastatel suurenenud
  • Veeõnnetusi aitaks vähendada suurem teadlikkus veest
Männiku karjääris uppus laps. 01.07.2021 FOTO: Sander Ilvest FOTO: Sander Ilvest

Suurem tähelepanu vees olemisele aitaks vähendada veeõnnetusi

Hiljutised uppumissurmad, kus elu kaotasid kaks last, sunnib mõtlema suuremale vastutusele vees käitudes, sest inimeste vee kasutamise võimalused on kasvanud.

Jaanipäeval uppus Viimsis kuueaastane ja 1. juulil Männiku karjääris 12-aastane laps. Sellele lisaks oleme näinud uudiseid, et mõni laps on õnnestunud päästa uppumissurmast viimasel hetkel.

Eelmisel aastal oli surmaga lõppenud veeõnnetusi 58, mis on viie aasta suurim arv. Kuid tänavu on veeõnnetustes elu kaotanud juba 23 inimest, mis on seitsme võrra rohkem kui mullu.

Nüüd on küsimus, mis on selle kurva statistika põhjus ja kas veeõnnetuste hulga suurenemine on kindel trend. Tulevikku on raske ennustada, kuid selge on üks: inimeste võimalused veemõnusid nautida on mitmekesistunud ning elujärje paranemisega suureneb ka inimeste majanduslik suutlikkus vees ja vee ääres midagi ette võtta.

Jutt ei käi ju ainult sellest, et inimesed, sh lapsed, läheksid vette ujuma või suplema. Praegu on plahvatuslikult kasvanud veega seotud atraktsioonide hulk, näiteks sealsamas Männiku karjääris on kummist liuväli. Ent lisaks traditsioonilistele rannamänguasjadele on lisandunud veel skuutrid, SUP-lauad, lainelauad jne. Palju lihtsam on soetada endale ka paati ja kaasaegsed navigatsiooniseadmed loovad illusoorse ettekujutuse turvalisusest. Kui enne püüdsid kala peamiselt professionaalsed kalurid, siis praegu pole mingi probleem hankida endale kalurivarustus ja hakata vee peal ise kalastama.

Kuid vees pole turvalisust kunagi küllalt. Juba ainuüksi asjaolu, et inimesed lähevad maismaalt vette, mis ei ole nende loomulik elukeskkond, peaks sundima suuremale ettevaatusele. Teiseks pole enamik veemõnude nautlejaid professionaalsed surfarid või jetisõitjad, vaid nad lähevad enamasti oma asju katsetama ja mõnikord ka teiste ees nendega uhkustama.

Lisaprobleem on alkohol. Me ei saa üle ega ümber faktist, et paljud uppumissurmad on seotud alkoholi liigtarbimisega. Väljend «meri põlvini» omandab uppumissurmade valguses paraku kurva alatooni.

Massilisem veekasutus peaks ent tähendama ka suuremat vastutust ja ennetavaid abinõusid. Nii nagu auto juhtimine eeldab teatavat väljaõpet ja oskusi, peaks ka veetarvikute kasutamine olema seotud suurema teadlikkusega nende kasutamise võimalustest. Samuti tuleks mõelda senisest rohkem laste ujumisoskuste suurendamisele ja luua koolidele paremaid tingimusi ujumisõpetuse läbiviimiseks.

Laste puhul tuleb aga ikka ja jälle rääkida lastevanemate murest oma järeltulijate pärast. Vees võib õnnetus juhtuda hetkega, kui tähelepanu kaob, sestap tasub taas rõhutada järelevalve olulisust ja ennetavaid meetmeid. Lisaks ei tohiks soe ilm tähendada veeõnnetuste suurenemist. Viimaste vältimiseks on vaja suuremat hoolt.

02.07.2021 05.07.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto