Üle 30kraadist kuumust on oodata veel pikka aega järjest

Lähiminevikust on palavad suved olnud 2010. ja 2018. aastal ning nüüd siis jälle. FOTO: Margus Ansu

Juba aprilli ilmastik pani arvama, et vist tuleb midagi halba. Aga siis paistis, et ees võib olla jahe suvi. Ent tuli hoopis teine äärmus ehk põuane ja ebatavaliselt soe, mis on ju ka halb, välja arvatud juhul, kui mugavusvöönd algab 35–40 kraadist ega pea pidevalt aeda kastma ja mõtlema metsade tuleohtlikkusele, sest Jõgevamaal on metsade tuleohuindeks kogunisti üle 10 000, mida pole aastaid nähtud.

Praegune prognoos on stabiliseerunud kuuma jätkumise osas. Üle 30kraadist temperatuuri on oodata tõenäoliselt pikka aega järjest. Kõrvalekalle pikaajalisest keskmisest on maksimaalne Baltikumi kohal. Pilk tasub pöörata kuumarekordite tabelile, sest vähemalt mõnes ilmajaamas on iga päev uut rekordit oodata.

Palju on päritud kuumalainete kohta – mis ja miks need on ja kuidas tekivad. Mõni inimene ei talu juba 25kraadist õhutemperatuuri, teisel algab mugavusvöönd alles 40 kraadist. See näitab, et kuuma defineerimine on väga suhteline. Siiski paistab 27kraadine lävend kuumalaineks otstarbekaim.

Eestis oli jaaniajal suurejooneline kuumalaine, Narvas registreeriti ­34,6 °C uueks juunirekordiks. Praegu on vististi veel vägevam kuumalaine. Meil ei ole kuumalaine defineeritud. On Riigi Ilmateenistuse hoiatuste kriteeriumid: 1. tase: väga kõrge temperatuur – maksimaalne õhutemperatuur ≥27 °C kolme ja enama päeva jooksul või keskmine õhutemperatuur ≥ 20 °C kolme ja enama ööpäeva vältel. 2. tase: maksimaalne õhutemperatuur ≥ 30 °C kolme ja enama päeva jooksul või keskmine õhutemperatuur ≥25 °C kolme ja enama ööpäeva vältel. Loodusõnnetuse kriteerium on see: kõva pakase (–32 °C) või suure kuumuse (33 °C) püsimine viie või enama päeva vältel. Kuumalainena võib seega käsitleda neist hoiatuste esimest taset ehk kui sooja on vähemalt 27 kraadi.

lmakaardil midagi ebatavalist vähemalt Euroopa kontekstis ei ole. Eesti jääb Kirde-Euroopasse, kui Euroopa kese asetada Saksamaale või Tšehhisse (tegelikult on üks Euroopa keskpunktidest ka Eestis). Sel juhul peab väga suureks kuumaks asuma Loode-Venemaal kõrgrõhkkond. Selle lääneservas võib saabuda Aafrikast ja Vahemere maadest palav õhumass.

Seekord aitavad kuumust Läänemere regiooni tirida ka nn lõunalohud: need on madalrõhkkonnad, mis tulevad otse lõunast, ja seekord on need täidetud rekordiliselt palava õhumassiga. Ohu märk on seitsmevennapäev 10. juulil: selle päeva ilma järgi kestab sarnane ilm seitse nädalat järjest. Siis tuleb ka juuli rekordiliselt palav ja võib-olla jätkub palavust veel augustisse. Lähiminevikust on palavad suved olnud 2010. ja 2018. aastal ning nüüd siis jälle.

07.07.2021 09.07.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto