Väärt nippe kuumas kasvuhoones hea saagi kasvatamiseks

Tomatikobarat toidavad need lehed, mille vahel kobar paikneb: üks leht kobarast kõrgemal ja üks leht, mis jääb kobarast madalamale. FOTO: Mailiis Ollino

Kohe on käes südasuvi ning kevadel kasvuhoonesse istutatud taimed õitsevad, usinamatel aednikel valmivad esimesed viljad. Lisaks on taimedel hakanud vohama külgvõrsed, need piiravad viljade arengut. Külgvõrsete õigeaegne eemaldamine on kastmise kõrval üks tähtsamaid töid kasvuhoones. Kõik sõltub siiski taimede istutus­tihedusest, kastmiskordade arvust ja väetusfoonist.

Külgvõrsed on tomati-, kurgi- ja paprikataimede ühed suurimad kurnajad. Palju toitainetest ja veest tarbivad ära just külgvõrsed. Lisaks on n-ö võssakasvanud taimed haiguste ja kahjurite meelepärane kasvukeskkond. Liiga tihe taimestus takistab õhu liikumist kasvuhoones, seetõttu jääb liigniiskus taimede vahele püsima. Kindlasti peab arvesse võtma, kas taimed kasvavad peenras või anumates.

Üldjuhul toimub tomatite kastmine kord nädalas ja väga põhjalikult. Sage kastmine muudab tomati juurestiku pinnapealseks ja põua suhtes tundlikuks. Konteinertaimede kastmisel tuleb lähtuda anuma suurusest, seal oleks mõistlik paigaldada kastmissüsteem.

Soovitan kasvuhoones taimedelt külgvõrseid ja lehti eemaldada vähemalt kord nädalas. Tomatitaimede külgvõrsete pikkus võiks olla 5–15 cm. Väiksemate külgvõrsete eemaldamise kasutegur on väike, sest uus külgvõrse kasvab peagi asemele.

Võrsete eemaldamisel tuleb lähtuda taime kasvuiseärasustest. Piiratud kasvuga taimedel tuleks jätta alles vähemalt kolm põhiharu ja hakata nendelt eemaldama külgvõrseid. Piiramatu kasvuga taimedel võib rakendada kaheharulist kasvatusviisi, sest kodukasvuhoone tavapärane kõrgus on 2–3 meetrit, aga piiramatu kasvuga taim võib mitteköetavas kasvuhoones üheharulisena kasvada isegi kümne meetri kõrguseks. Seda muidugi juhul, kui kastmine ja väetamine toimuvad korrapäraselt. Kaheharulisel taimel võtab kõrvalharu taime kasvukiiruse maha ja taimele saab moodustuda rohkem viljakobaraid. Samas peab arvestama, et sellised taimed vajavad kõikide viljade moodustamiseks ja kasvatamiseks rohkem toitaineid ja vett.

Kui palju lehti eemaldada

Lehti tuleks võtta taimedelt nädalas maksimaalselt 2–3. Teadma peaks reeglit, et tomatikobarat toidavad need lehed, mille vahel kobar paikneb: üks leht kobarast kõrgemal ja üks leht, mis jääb kobarast madalamale. Tihedama taimede asetuse korral võib lehti eemaldada ka taime keskelt. Kobara ümbrusest soovitan lehti võtta alles siis, kui esimene vili hakkab värvuma või on saavutanud sordiomase suuruse.

Kurgitaimedel on võrsete eemaldamine veidi keerulisem, seda just lühiviljalistel kurkidel, sest nendel moodustuvad võrsed väga ruttu. Siin tuleks lähtuda samuti istutustihedusest, väetusfoonist ja kindlasti kastmisest. Alumised külgvõrsed 30–40 cm ulatuses tuleks üldse eemaldada, sest õhu liikumine taimede vahel on alumistes kihtides tugevalt takistatud. Laiad lehed on niiskuse tõttu haigustele ja kahjuritele vastuvõtlikud.

Allesjäänud külgvõrsetel tuleks otsad kärpida pärast teist-kolmandat lehte. Lisaks, pärast saagi koristamist altpoolt tuleks kurgitaime alumised lehed eemaldada. See hõlbustab kastmist ja valguse ligipääsu taimele. Pikaviljalistel kurkidel võiks kõik külgvõrsed eemaldada ja lasta taimel kasvada vaid ühe- või kaheharulisena.

Paprikatel tuleks jälgida taas võrsete moodustumist ja jätta taimele 3–4 põhiharu, mida võiks toestada, kuna paprikataime külgvõrsed on suhteliselt haprad, eriti siis, kui need kannavad suuremaid vilju. Sõltuvalt viljade valmimise ajast tuleks paprika külgvõrsete tipud juba augustis kärpida, et kasvu alustanud viljad saaksid täis kasvada ja valmida. Soovitan juba täiskasvanud värvuma hakanud viljad aegsasti koristada ja järelvalmima panna. See annab uutele viljadele suurema võimaluse kasvada.

Kuumus ei lase viljuda

Suurt kahju teeb kasvuhoones liigne kuumus, millest sel suvel puudust pole. Pidevalt üle 30kraadine temperatuur mõjutab just tomati- ja paprikaõisikuid. Õites paiknev õietolm muutub steriilseks ja viljumist ei toimu. Õied kuivavad ja varisevad. Kuumuse tõttu hakkab taim ennast kaitsma – keerab lehed ülespidi rulli, suleb õhulõhed, et vältida aurustumist lehtede kaudu. Aeglustub ainevahetus ja taimed ei omasta pinnasest toitaineid isegi siis, kui neid hoolega kasta.

Pidevalt üle 30kraadine temperatuur mõjutab tomati ja paprika õisikuid. Õied kuivavad ja varisevad.

Kuuma ilmaga tasuks ennelõunal kasvuhoonet jahutada. Kuidas, kui õues lõõskab 30kraadine kuumus? Võimalusel kastke või niisutage kasvuhoonet seestpoolt. Märjaks tasub teha seinad, vahekäigud ja norgus taimedelegi tasuks üks sahmakas vett lehtedele valada. Sedasi vähendame kasvuhoones õhutemperatuuri ja anname taimedele signaali, et ohtu pole.

Kastmiseks tuleb kasutada käesooja vett ja kindlasti vältida külma kaevuvett. Muidu saavad taimed lisaks kuumusele külmaveešoki. Kui külgvõrsed ja lehed on õigel ajal eemaldatud, uksed-aknad avatud, taimede vahekaugused paigas, siis ennelõunal lehtedele valatud vesi jõuab õhtuks kuivada ning haigestumise ohtu pole.

Haigused kasvuhoones

Sellise kuumusega kipuvad taimi kimbutama kahjuritest punane kedriklest ja haigustest tomatil ruugehallitus, kurgil kurgi jahukaste. Kurgi jahukaste nakatab taimi eelkõige kuumade ja kuivade ilmadega, kuid välja lööb alles niiskete ja jahedate ilmadega.

Kedriklest taimdele ei halasta. FOTO: Wikipedia

Ruugehallitus lööbib just kuuma ilmaga. Alguses on hallikasrohelised sametised laigukesed lehtede all, hiljem muutuvad need punakaspruuniks. Haigus lööbib eelkõige vanematel lehtedel. Lehe pinnale tekivad kerged kollakad laigud ning esmapilgul võib seda isegi toitainepuudusega segamini ajada.

Kasvuhoones tasub teha iganädalast haiguste ja kahjurite seiret, sest juba esimeste laikude või täppide ilmumisel saab kiiresti reageerida ja haigustunnustega taimeosad eemaldada. Usun, et keegi pole huvitatud taimekaitsevahendite kasutamisest kasvuhoones.

Punase kedriklesta tunnete kasvuhoones ära õrnade ämblikuvõrkude tekkimisest lehtede alla või võrsete tippudesse. Imepisikesed ämblikulaadsed heledad putukad on aktiivselt ringi liikumas. Lehtede pind muutub kergelt marmorjaks, kollase-rohelisekirjuks. Kedriklest ei armasta vett, tema tõrjumiseks tasub kasvuhoones taimi tihedamalt kasta ja kallata vett ka taime lehtedele.

Et meie kasvuhoonesse ei tungiks kahjurid ja haigused, tuleb kõigepealt luua taimele sobivad kasvutingimused. Õigeaegne sissetungija märkamine on pool võitu tema tõrjumisel.

07.07.2021 09.07.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto