Tiia Randma vastukaja: Kutseoskuste tunnustamine on tõusuteel

Kutsekoja juhatuse liige Tiia Randma FOTO: Kutsekoda

Kirjandusteadlane Peeter Olesk küsib, milles seisneb takistus moodustada õiguslikult põhjendatud kvalifikatsiooninõukogusid kõrgemat järku kutsete kinnitamiseks (TPM 5.7). Saan aga vastata, et kvalifikatsiooninõukogud on Eestis seaduse alusel tegutsenud juba üle 20 aasta – neid nimetatakse kutsenõukogudeks.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kutsenõukogusid on 14 ning need on kutseseadusest lähtuvalt määranud valitsus. Kutsenõukogud otsustavad kutsestandardite koostamise ja kinnitamise, valivad kutse andjad, annavad koolidele kutse andmise õigusi jmt. Kutsenõukogudesse kuulub kokku ligi 300 kutse- ja erialaühenduste, tööandjate, töötajate, kutse- ja kõrgkoolide ning riigiasutuste esindajat. Kutsenõukogud tegutsevad kutsekoja juures, mis toetab ka kutsestandardite koostamist ning kutse andjate tegevust.

Kutsenõukogud ise kutseeksameid ei korralda, selleks valitakse avaliku konkursiga kutse andjad. Viimased korraldavad kutseeksameid kutsestandardite alusel. Kutse andja on tavaliselt eriala- või kutseliit. Praegu tegutseb 109 kutse andjat. Kutse taotlejal on vaja kutse saamiseks tõendada kutseeksamil oma teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mida on kirjeldatud kutsestandardis. Kutse taotlejate arv kasvab, eelmisel aastal anti välja üle 12 000 kutse.

08.07.2021 10.07.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto