Nädala krimi ⟩ Eestimaalaste «rahatarkuse» ränk varjupool: nelja tuule poole on lennanud miljonid

Kelmidel ei napi pangapettustega loovust: ähvardatakse küberrünnakuga, ollakse väidetavalt näinud kahtlaseid liikumisi kontol, esinevad probleemid kaardimaksetega või on laenude-ülekannetega seotud küsimusi. FOTO: Caro/Thomas Ruffer/

Eesti inimesed on tänavu kaotanud investeerimiskelmidele kaks miljonit eurot, jõuliselt on kasvanud ka pangakelmused. Võimalused süüdlased vastutusele võtta on ahtad, rääkimata väljavaadetest inimeste raha tagasi saada. Kas olukorda aitab lahendada vaid kasvav teadlikkus? Selle vajadust eitada ei saa, kuid ekspertide sõnul on puudujääke ka õiguslikus raamistikus.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

PPA on registreerinud tänavu viie kuuga üle 700 juhtumi, kus end panga töötajana esitlenud isik on inimestelt raha välja petnud. Investeerimispettusi on üle saja. Eestimaalaste rahakotti on räsitud kahe miljoni euro jagu, kasv eelmiste aastatega on olnud märgatav.

Pangaliidu juhi Allan Pariku sõnul on valdav skeem selline, kus ohver on üle 55 aasta vana ning venekeelne. Investeerimiskelmuste puhul on asi lihtne: lubaduses hiiglaslikest tootlustest on midagi, millele ohvrid ei suuda «ei» öelda.

Väga loomingulised ollakse ka pangapettustes. Ähvardatakse küberrünnakuga, ollakse väidetavalt näinud kahtlasi liikumisi kontol, esinevad kaardimaksete probleemid või on laenude-ülekannetega seotud küsimusi. Kõik need olevat põhjused, millega veendakse ohvrit andma helistajale oma isikuandmeid.

«Kuid ükski pank ei küsi telefoni teel isikukoode, panga kontole ligipääsuks vajalikke andmeid ega PIN-koode,» soovis Parik inimestele südamele panna. Ohumärk on juba see, kui pank palub hästi kiiresti mingi kindla toimingu tegemist.

09.07.2021 12.07.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto