INTERVJUU ⟩ Brüsseli mõttekodalane: aasta 2015 tegi Euroopa parempoolsemaks

Oktoobris 2015 üle Egeuse mere Lesbosele saabunud migrandipaat. Martens Centre’i juhi Roland Freudensteini sõnul tõukub toonastest sündmustest Euroopa nüüdne poliitiline kurss.  FOTO: DIMITAR DILKOFF/AFP/Scanpix

Kliimadebati kulg võib mõnel maal määrata, kas poliitika püsib tsentris või liigub paremäärmuslusse, ütleb Roland Freudenstein, Brüsselis tegutseva paremtsentri parteide mõttekoja Martens Centre juht.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Selles, et Euroopa poliitiline elu on üldiselt liikunud pigem paremale, on Freudensteini hinnangul süüdi 2015. aasta migratsioonikriis. Praegu sisserändel tema arvates nii suurt mõju poliitikale ei ole, kuid võib olulise teemana naasta.

Ükskõik, kas vaadata Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni seisukohti või näiteks europarlamendis käivaid debatte, tundub, et paremtsenter ja paremäärmuslus domineerivad ning vasakpoolsus on kuidagi kadunud. Mis on juhtunud? Miks on Euroopa muutunud nii parempoolseks?

Juhtunud on ilmselgelt aasta 2015 ja migratsiooniküsimus.

Kuid kui vaadata laiemat pilti, siis ei liigutud radikaalsusse, ja tundub, et mitmes riigis on taas tsentrisse nihkutud. Aga mitte vasakule ega sotsialistide juurde. Sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid on üldiselt stagneerunud või jätkuvas allakäigus enamikus riikides, kui jätta kõrvale paar erandit, nagu Hispaania.

Nii mõneski riigis on endiselt lahtine küsimus, kas seal liigutakse nüüd paremtsentri või paremäärmusluse poole. Selle võib otsustada kliimamuutuste debati kulg. Näiteks Saksamaal võime näha suuri muutusi pärast uputusi, mida suurem osa ajakirjandusest seob selgelt kliimamuutustega.

Migratsiooniküsimus ei tundu hetkel nii otsustav, kuigi võib naasta.

19.07.2021 21.07.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto