T, 17.05.2022

Kahjutuli neelas 55 hektarit metsa, päästjad rassisid kolm päeva

Lenel Karu
Kahjutuli neelas 55 hektarit metsa, päästjad rassisid kolm päeva
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kui tavaliselt saavad võimlejad suvel kergemalt hingata, siis tänavu mitte, sest iluvõimlemise individuaalalade kevadhooaja pooleli jäämine koroonaviiruse tõttu on lükanud tähtsad võistlused septembrisse.
Kui tavaliselt saavad võimlejad suvel kergemalt hingata, siis tänavu mitte, sest iluvõimlemise individuaalalade kevadhooaja pooleli jäämine koroonaviiruse tõttu on lükanud tähtsad võistlused septembrisse. Foto: Lõuna päästekeskus

Kaua kestnud põuaaeg on looduse kõikjal Eestis kergesti süttivaks muutnud ja alates pühapäevast on Jõgevamaa, Järvamaa, Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa nimetatud eriti tuleohtlikeks piirkondadeks.

Kui nimetatud alad on ekstra välja toodud riigi ilmateenistuse tuleohukaardil, siis päästjad teevad oma igapäevatöös otsuseid ka loodustulekahjude tiheduse järgi ning selle põhjal on suur põlengute oht samuti Tartu maakonnas.

Teine suur tulekahju

Seda kinnitab muu hulgas tõsiasi, et veel eilegi pidid päästjad tegema viimaseid kustutustöid Elva vallas Saare külas, kus pühapäeva õhtupoolikul süttis rabamets ning tuli levis tuule toel suisa 55 hektarile.

Lisaks otsesele tulekustutamisele tuli seal teha järeltöid. Näiteks otsiti põlengualal pingsalt turbapinnasesse peitunud tulepesi, millest võiks uus kahjutuli lahti pääseda.

Lennuliiklusteenistus saatis Saare küla tulekahju kohta päästjatele info pühapäeval kell 15.21 ning kui esimesed tuletõrjemasinad metsa jõudsid, tuli sealt paksu valget suitsu.

Juba esmaspäeval tõdes sündmuskohal vägesid juhatanud Tartumaa vanemoperatiivkorrapidaja Gehrt Kompus, et kustutustöödeks on kulunud üle 40 tonni vett ja seda vajati veel. Tegemist oli teise suurema tulekahjuga Lõuna-Eestis sel suvel.

Pääsesime ligi ainult maastikusõidukiga ja vett on olnud keeruline vedada, tõdes Gehrt Kompus.

«Kuni juuli alguseni polnudki hullu, aga juuli algusest saati on väiksemaid põlenguid olnud üha rohkem. Üks suurem metsatulekahju on olnud ka Jõgevamaal,» lisas Kompus.

Saare küla tulekahju kustutamisele kaasati Elva, Otepää, Suure-Jaani ja Tõrva komando, lisaks ATVd Elvast ja roomiksõiduk Jõgevalt. Samuti aitasid Rõngu vabatahtlikud paakautoga sündmuskohale vett vedada.

Päästjate tööd raskendas see, et tulekahjupaigale oli keeruline ligi pääseda.

«Pääsesime ligi ainult maastikusõidukiga ja vett oli seetõttu keeruline vedada – korraga ei mahu seda piisavalt palju peale,» jätkas Kompus.

Roomiksõidukile on võimalik kaasa panna tuhat liitrit ja ATV-le 200 liitrit vett, aga sedalaadi metsapõlengu korral oleks seda vaja palju rohkem.

«Kui oleks saanud turbapinnast korralikult ujutada, siis oleks läinud ikka sadakond tonni ära, aga me ei saanud sinna nii palju liine vedada, sest vahemaad olid väga pikad ja maastik raskesti läbitav,» selgitas Kompus.

Väga ohtlik aeg

Päästjate kogemus kinnitab, et asustamata kohtades on üldjuhul väga keeruline tulekahju tekkepõhjust välja uurida. Ka Saare külas suurel alal lõõmanud tulekahju puhul ei leidnud päästjad märke seal varem liikunud inimestest, näiteks marjulistest.

Tuleohtlikul ajal on keelatud viibida ja liigelda võõral metsa- ja muu taimestikuga ning turbapinnasega aladel. Päästeamet palub tungivalt inimestel olla kõikjal looduses ettevaatlik ja vältida lahtise tule kasutamist.

Märksõnad
Salvesta lood hiljem lugemiseks!
Minu lood
Eesti uudised
Majandus
Tehnika
Maailm
Arvamus
Kultuur
Sport
Tartu Postimees
Tagasi üles