N, 8.12.2022

Hea kodu peegeldab elanike nägu

Kristina Madisson-Laht
Hea kodu peegeldab elanike nägu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Arhitektidest abikaasad Alvar ja Aino Aalto kavandasid maja nii koduks kui ka kontoriks. Pildil villa siseõu. FOTO: Maija Holma/Alvar Aalto Fond
Arhitektidest abikaasad Alvar ja Aino Aalto kavandasid maja nii koduks kui ka kontoriks. Pildil villa siseõu. FOTO: Maija Holma/Alvar Aalto Fond Foto: Maija Holma/Alvar Aalto Fond

Arhitektuur kõnetab eri kategooriates, tuues esile sügavaid emotsioone ja pakkudes erilisi kogemusi. Ruumiprotsesside mõistmine eeldab ruumitarkuse olemasolu, arhitekti ja arhitektuuriajaloolase pilgu kõrval on tavainimese vaade ning eelnimetatud enamasti ei kattu. Või siiski, kui tegemist on majadega, kus võib ennast hetkega tunda nagu kodus.

Meil kõigil on paljuski kattuv arusaam hubasest kodust. Olgu mõjutajaks eesti taluarhitektuur, traditsioonilisusest kantud viilkatusega elumajad, ehedate materjalidega Pätsi-aegsed interjöörid jne.

Ruumil on märkimisväärne mõju, esteetilist elamust pakkuv arhitektuur õilistab hinge ja võib muuta inimest paremaks, kui on oskust seda hinnata. Usaldus tellija ja arhitekti vahel on oluline, viimane peab tunnetama uue kodu omanike vajadusi, hubasust hakkavad elanikud aga ise edasi looma.

Ericsoni kodumaja tänapäeval. FOTO:
Ericsoni kodumaja tänapäeval. FOTO: Foto: Fredrik Hjelm
Ericsoni maja paikneb järsakul. FOTO:
Ericsoni maja paikneb järsakul. FOTO: Foto: Fredrik Hjelm
Ericsoni kodu katab haljendav rohelus. FOTO:
Ericsoni kodu katab haljendav rohelus. FOTO: Foto: Fredrik Hjelm

Kodusid on mitmesuguseid, need peegeldavad elanikke, arhitektuuri võiks vaadelda foonina, sest eelkõige on olulised kodus valitsev vaimsus ja peresuhted.

Arhitektuuriajaloolase  Carl-Dag Lige jaoks on kodusus seotud turvatunde ja kallite inimeste lähedusega. «Alles seejärel tuleb füüsiline keskkond: tuttav tugitool, oma käe järgi sätitud raamatud riiulil jne. Mulle on võõras mõte kavandada kodu kindla stiili järgi. See oleks nagu mikrotasandi enesekoloniseerimine: võtad väljast raami ja siis püüad enda elu sinna sisse suruda.»

Lapsed tunnevad hea keskkonna ära ja arhitektid peaksid neid rohkem kuulama, kui nad midagi kavandavad.

Arhitektuuriajaloolane Carl-Dag Lige

Ta on veendunud, et õdusus, turvalisus ja inspiratsioon peaksid tuginema sisetundel ning inimeseks olemisel. «Olen kaugel sellest, et öelda, kuidas inimesed oma kodusid peaksid kavandama. See on nii isiklik asi. Minu jaoks on kodu midagi, mis peab võimaldama kosutavat lähedust nii ruumilises kui ka sotsiaalses mõttes.»

Alljärgnevalt toob Lige esile hubase tundega majad, millest kahe puhul on arhitektist omanik loonud kodu iseendale.

Elutuba Alvar Aalto villas, mis on praegu muuseum, selle taga paistab kõrgemal tasapinnal stuudio. FOTO:
Elutuba Alvar Aalto villas, mis on praegu muuseum, selle taga paistab kõrgemal tasapinnal stuudio. FOTO: Foto: Maija Holma/Alvar Aalto Fond
Arhitekt Anton Soansi projekteeritud van Jungide suvila Pirital Kloostrimetsa teel on praeguseks hävinud. FOTO: Eesti Arhitektuurimuuseum
Arhitekt Anton Soansi projekteeritud van Jungide suvila Pirital Kloostrimetsa teel on praeguseks hävinud. FOTO: Eesti Arhitektuurimuuseum Foto: Eesti Arhitektuurimuuseum
Van Jungide suvila tuba eri tasapinnal: kirjutuslaud ja tugitoolid taamal on kolm astet kõrgemal. FOTO: Eesti Arhitektuurimuuseum
Van Jungide suvila tuba eri tasapinnal: kirjutuslaud ja tugitoolid taamal on kolm astet kõrgemal. FOTO: Eesti Arhitektuurimuuseum Foto: Eesti Arhitektuurimuuseum

Van Jungide suvila Pirital, 1930ndad

«See hoone on kahjuks hävinud, kuid Pirital, Kloostrimetsas asunud van Jungide suvemajas said kokku moodne arhitektuur ja disain, kvaliteetsed materjalid, mis olid kombineeritud ajalooliste esemete, kunsti ja muuga. Suvemaja mitmetasandiline elutuba on natuke Adolf Loosilik,» viitab Lige kuulsa Austria arhitekti elumajade interjöörides kasutatud kujundusvõttele, eri tasapindade, puittahveldise, väärikate materjalide kasutamisele. Van Jungide suvekodu elutoa seinu kattis Luterma vineer.

Loos taotles, et professionaali kujundatud interjöör vastaks omanike vajadustele ja tulemuseks oleks õdusalt kompaktne kodu.

Lige sõnul on Anton Soansi kavandatud van Jungide suvila elutoas tunda dramatismi. «Eri tasapinnad ja ilma vaheseinteta ruum loovad teatava dramaatilise efekti. Loosi elumajade, eriti ühisruumide interjöörid on tihti sellised, kus peamine pole võimalus vaadata välja, vaid tekitada dünaamika ruumi sees. Arhitektuuriajaloolane Beatriz Colomina on välja toonud, kuidas Loos lõi tuppa kohti kontrolliva pilgu jaoks: teatud ruuminurkadest oli kõik justkui peopeal vaadeldav ja tihti just peremehe jaoks.»

Arhitekt Harald Ericson ja tema naine Svea. FOTO:
Arhitekt Harald Ericson ja tema naine Svea. FOTO: Foto: Boråsi Linnaarhiiv
Ericsoni villa teise korruse suur, ligi 70-ruutmeetrine elutuba 1940ndatel. FOTO:
Ericsoni villa teise korruse suur, ligi 70-ruutmeetrine elutuba 1940ndatel. FOTO: Foto: Boråsi Linnaarhiiv

Alvar Aalto kodu Helsingis, 1935–36

Soome arhitekt ja disainer Alvar Aalto on öelnud, et soovib luua inimestele paradiisi. Tema Helsingis Munkkiniemi linnaosas asuv maja on selle paradiisi väljendus: ruum, kus on kodune ja hea olla.

«Arhitektid Alvar ja Aino Aalto katsetasid oma kodus mitmete ideedega. Minu lemmik on elutuba, õigemini selle piiritsoon stuudioga. Ka seal on kaks astet. Külastasin Alvar Aalto kodumaja aastaid tagasi ja see tore maja tekitas tunde, et sain Aaltole palju lähemale.»

Aalto kodumaja külastades märkas Lige seal üht väikest poissi magamas.«Pärast majaekskursiooni astusin elutuppa ja märkasin stuudio poolenisti avatud lükandseina kõrval oleval astmel 4-aastast jaapani poissi magamas, käed laiali, ja jalad madalamal elutoa poole. Ta oli majas viibinud ehk 30 minutit. Lapsed tunnevad hea keskkonna ära ja arhitektid peaksid neid rohkem kuulama, kui nad midagi kavandavad. Idamaised õpetused räägivad sellest, et alakõht on inimese energeetiline keskus. See poiss lamas nii, et tema kõht oli stuudioruumi, elutoa ja lükandukse ristumiskohas.»

Aalto kodumajas osaks saanud ruumikogemusest on Lige kirjutanud pikemalt 2010. aastal Artishoki blogis.

Ericsoni kodu õues istujad jäid võõra pilgu eest varjatuks. FOTO:
Ericsoni kodu õues istujad jäid võõra pilgu eest varjatuks. FOTO: Foto: Boråsi Linnaarhiiv
Ericsoni elutoas on tähtsal kohal kamin ja klaver. FOTO:
Ericsoni elutoas on tähtsal kohal kamin ja klaver. FOTO: Foto: Boråsi Linnaarhiiv

Harald Ericsoni kodu Boråsis, 1930ndad

Rootsi arhitekti Harald Ericsoni kodu on nii-öelda ümber inimeste ehitatud maja. Mitte maja, kuhu inimesed peavad minema ja seal harjuma. Selle hoone puhul on tunda arhitekti enda perekonna elamise ja toimimise loogika.

Selgelt joonistub välja ruumiplaan. Kuna maja asub järsakul, on huvitavad korruste üleminekud ja see, kuidas hoone graniitkaljule paigutub.

Toreda ruumimulje osaliseks võib saada, kui olete välisuksest sisenemise järel jõudnud trepist teise korruse elutuppa, elutoa teisest otsast saab aga uuesti õue astuda, sest maapind on nii palju tõusnud.

Sisearhitekt Mari Koger Ots. FOTO:
Sisearhitekt Mari Koger Ots. FOTO: Foto: Erakogu

Ruum tuleb panna elama

Mari Koger Ots

Arhitektuuribüroo UDDU sisearhitekt

Hubasus võib esmapilgul olla hetkega tajutav tunne, samas pole hetkega võimalik tajuda mugavust. Et ennast ruumis hästi tunda, peaks seal olema mugav, mis omakorda algab funktsionaalsusest: ruumide, ruumiosade ja sisustuse loogilisest paiknemisest. Eelnimetatute puhul on oluline õige kuju, suurus ja kõrgus.

Väga oluline on valgus. Samas ruumis tehakse enamasti eri asju, vastavalt sellele võiks olla võimalus luua valgustusega eri meeleolusid. Alles järgmisele kohale seaksin ma materjalid, toonid ja muu kujunduse, sest nende puhul võivad olla inimestel täiesti erinevad tunded ja soovid. On tähelepanuväärne, et et Carl-Dagi esile toodud kolmest kodust kaks on arhitektide enda kodud – tellija ja looja on ühes isikus.

Oma käe järgi loodud funktsionaalne ruum kätkeb inimese oma maailma tunnetust. Seega, kui arhitekt loob kellelegi kodu, on väga oluline, et ta kuulab ja mõistab seda inimest. Kodu peab olema seal elavate inimeste nägu. Ruumis peab olema elu ja inimest.

See, mida Carl-Dag kirjeldab, kõlab väga tuttavalt. Just niimoodi määratleksin sisearhitektuuri: üks ruum suhestub teisega, need kohtuvad eri tasapindadel, voolavad ühest teise. Sinna on integreeritud mööblit, eri tasapindu, seinaorvasid, panipaiku. See ei ole ainult stiil, värv ja asjade peen paigutus.

Märksõnad
Tagasi üles