Eesti vehklejad on taasiseseisvumisest möödunud 30 aasta jooksul võitnud ohtralt kulda ja karda, nii individuaalselt kui ka võistkondlikult, naised ja mehed. Ent seda kõike maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel. Enne laupäeva oli olümpiamängudelt parim koht neljas, legendaarne «jama» – 1992. aastal teenis selle Barcelonas Kaido Kaaberma, 2016. aastal Rios naiskond. Tokyos võitis Katrina Lehis naiste individuaalturniiril pronksmedali.

Pronksimatšis 19-aastase Venemaa vehkleja Aizanat Murtazajevaga jäi Lehis teise kolmandiku alguses taha 3:4, kuid tegi seejärel viis torget järjest ega vaadanud enam tagasi – 15:8. Tollest hetkest vehkles ta samamoodi nagu teise ja kolmanda ringi matšides tituleeritud itaallannade vastu, kellele ta ei jätnud vähimatki lootust.

«Ma ei taha seda neljandat kohta!»