Eesti vehklejad on taasiseseisvumisest möödunud 30 aasta jooksul võitnud ohtralt kulda ja karda, nii individuaalselt kui ka võistkondlikult, naised ja mehed. Ent seda kõike maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel. Enne laupäeva oli olümpiamängudelt parim koht neljas, legendaarne «jama» – 1992. aastal teenis selle Barcelonas Kaido Kaaberma, 2016. aastal Rios naiskond. Tokyos võitis Katrina Lehis naiste individuaalturniiril pronksmedali.
Tellijale
Lehis tõi Eesti vehklemisele iseseisvusaja esimese olümpiamedali
/nginx/o/2021/04/16/13732568t1hb5f7.jpg)
25. juuli 2021, 16.30
Lehis tõi Eesti vehklemisele iseseisvusaja esimese olümpiamedali
Pronksimatšis 19-aastase Venemaa vehkleja Aizanat Murtazajevaga jäi Lehis teise kolmandiku alguses taha 3:4, kuid tegi seejärel viis torget järjest ega vaadanud enam tagasi – 15:8. Tollest hetkest vehkles ta samamoodi nagu teise ja kolmanda ringi matšides tituleeritud itaallannade vastu, kellele ta ei jätnud vähimatki lootust.
Märksõnad