Martin Tikk: missugust linnaruumi tegelikult tahame?

Kolumnist Martin Tikk. FOTO: Erakogu

Kui ajalooliselt on elatud hajusalt taludes, siis pärast Teist maailmasõda algas kiire linnastumisprotsess ning tekkisid suuremad erinevused maa- ja linnaelanike vahel. Suurte elamurajoonide ehitamisega 60ndatel ja 70ndatel muudeti linnapilti enneolematult kiiresti, kirjutab Postimehe kolumnist Martin Tikk.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Rohkem mõjutas see suuri linnu – Tallinna ja Tartut –, aga ka paljusid Ida-Virumaa asulaid, mida oli tarvis kiirelt laiendada. Kümnetele tuhandetele elanikele korraga planeeritud terviklahendus taotles praktilisust ja odavust, samas mõeldi palju inimest toetava keskkonna loomisele.

Nii moodustusid mõne kümnendi vältel uued linnaosad, kus elab tänini suur osa linnaelanikest. Kõrged ja lähestikku paiknevad hoonekompleksid loovad head eeldused jalgsi ja kergliiklusvahenditega liiklemiseks. See tähendab, et rohelusele ja rekreatsioonivõimalustele on parklate arvelt rohkem ruumi.

27.07.2021 29.07.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto