N, 2.02.2023

Estonia uppumisest plaanitakse luua simulatsioon

Postimees
Estonia uppumisest plaanitakse luua simulatsioon
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Uuringute juht Rene Arikas hoidis Ameerikast kohale lennanud sonarieksperdi Brian Abbotti toimetustel silma peal. 
Uuringute juht Rene Arikas hoidis Ameerikast kohale lennanud sonarieksperdi Brian Abbotti toimetustel silma peal. Foto: Madis Veltman

Estonia vraki eeluuringutel kogutud materjali alles uuritakse ja endiselt pole võimalik kindlalt järeldada, miks parvlaev uppus. Sellest võib uuringute juhi Rene Arikase sõnul anda parema ülevaate uppumise võimalike stsenaariumite simulatsioon. Kui vastuseid siiski ikka ei saa, tuleks riigihalduse ministri Jaak Aabi hinnangul ramp veest üldse välja tuua.

Eile pidas riigikogu Estonia laevahuku uurimise toetusrühm koosoleku, kus uuringute senisest käigust andsid aru uuringute juht Rene Arikas ja peaministri ülesannetes Jaak Aab. Arikase sõnul on palju vajalikku informatsiooni pea 30 aasta tagusest laevahukust puudu, uurijad aga vajavad toimunust võimalikult täpset ettekujutust. Eeluuringutel kasutatud allveerobotiga ei saanud auto- ja välistekkidelt täielikku infot. «Sellise aparatuuriga ei olnud sisenemine ohutu. Selleks on vaja teistsugust tehnoloogiat,» nentis Arikas ja lisas, et põhiuuringute tarbeks tahab ta tehnoloogia ka välja vahetada.

Uuringute juht Rene Arikas.
Uuringute juht Rene Arikas. Foto: Madis Veltman

«Mis puudutab Estonia uppumise stsenaariume, siis minu eesmärk on digitaliseerida kõik joonised ja viia läbi simulatsioonid,» sõnas Arikas. Nii saaks tema sõnul täpse vastuse, kuidas täitusid laevaruumid veega ja millised nihked toimusid laevakerega. Õige ettekujutuse, kuidas inimesed tol saatuslikul ööl tekile tulid, annaks aga laeva füüsiline mudel.

Estonia vraki uuringud Mesotech ringsonari ja allveerobotiga.
Estonia vraki uuringud Mesotech ringsonari ja allveerobotiga. Foto: Madis Veltman

Lisaks võimalikele uppumisstsenaariumitele tahab Arikas luua simulatsiooni ka visiiri kohta. «Kas see on loogiline, et vesi tuli ainult visiiri ja rambi kaudu sisse? Seda me saamegi simulatsiooniga teada,» selgitas ta. Enda sõnul tahaks ta luua täieliku ülevaate ka Estonia merepõhja vajumisest, et välja selgitada sellest tingitud vigastused.

Aab usub, et kui vastuseid ei saa, tuleb ramp üles tuua, kuid eelkõige tuleb lähtuda faktidest. «Me nägime aruandest seda, et laevakeres oli lõikeid. Kes ja millal käis – esialgu tuvastab neid fakte Arikase meeskond,» ütles ta. PM

Ohutusjuurdluse Keskuse juht Rene Arikas.
Ohutusjuurdluse Keskuse juht Rene Arikas. Foto: Madis Veltman
Märksõnad
Tagasi üles