R, 9.12.2022

Salapärased segajad takistavad tuhandete klientide elektritarbimise arvestamist

Krister Kivi
, ajakirjanik
Salapärased segajad takistavad tuhandete klientide elektritarbimise arvestamist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Elektrilevi tehnikud jõudsid rikked kõrvaldada esmaspäeva õhtuks.
Elektrilevi tehnikud jõudsid rikked kõrvaldada esmaspäeva õhtuks. Foto: Elmo Riig / Sakala

Elektrilevil on probleeme tuhandete arvete koostamisega, sest mitme tuhande kaugloetava elektriarvesti näitu pole võimalik lugeda elektrivõrgus esineva müra tõttu. Lisaks on Elektrilevil kaelas teinegi mure: juba mitu kuud on tõrkeid seoses infosüsteemide uuendamisega, mistõttu pole ettevõttel olnud võimalik väljastada umbes 0,17 protsendile klientidest arvet voolutarbimise eest.

Elektrilevi kommunikatsiooni- ja turundusjuhi Ivar Jurtšenko sõnul on keskmiselt probleeme umbes 0,4 protsendi kaugloetavate arvestite tööga. Kuivõrd Elektrilevi haldab 690 000 kaugloetavat arvestit, on töö häiritud umbes 3500 aparaadil.

Eesti Energia pressiesindaja Priit Lutsu sõnul võetakse tõsisemalt luubi alla need arvestid, millega side on olnud katkenud üle 21 päeva, sest praktika on näidanud, et osaliselt on häired ajutised või ka hooajalised ning side taastub ise mõne aja möödudes.

Kui jätta kõrvale juhtumid, kus tarbija on näiteks peakaitsme välja lülitanud ja arvesti seetõttu sideta jätnud, osutub probleemi põhjuseks sageli mõni defektne või kodukasutusse sobimatu elektriseade tarbija enda või hoopis naabri korteris.

Lutsu selgitust mööda on tavaliselt võrguhäirete tekkimise süüdlasteks näiteks ruuterite ja digibokside ülekuumenenud toiteadapterid, krüptokaevurid, Hiinast toodud elektroonikaseadmed (küttepumbad, telekad, LED-valgustid), vanad luminofoorvalgustid ning lauaarvutid ja sagedusmuundurid või muud elamupiirkonda mittemõeldud seadmed. Kõik need seadmed võivad tekitada müra elektriliinides võrguettevõtetele reserveeritud kuni 95 kHz sagedusalasse, mis mõjutab elektritarbimise andmete kättesaadavust kauglugemise teel.

Segajaid käivad elektrikud ka majapidamistest otsimas. Luts märgib, et sageli segavad sedasorti häiringud elektrivõrgus süsteemi toimimist kogu alajaama piirkonnas, kusjuures rikkis seadme omanik ise üldjuhul ei teagi, et tema valduses  aparaat võib olla võrguhäirete allikaks.

Elektrilevil on probleeme umbes 0.4% kaugloetavate arvestite tööga.
Elektrilevil on probleeme umbes 0.4% kaugloetavate arvestite tööga. Foto: Elmo Riig/Sakala

Ivar Jurtšenko viitas võrgulepingu tüüptingimuste punktile 5.2.2, mis ütleb: «Võrguettevõtjal on õigus teha ostja tarbimiskohas katkestus või lubada selle tekkimist, kui ostja kasutab elektripaigaldisi, mis alandavad võrreldes kehtivate nõuetega elektrienergia kvaliteeti või elektrivarustuse kindlust jaotusvõrgus või takistavad kaugloetava mõõteseadme tööd.»

Põhimõtteliselt tähendab see, et Elektrilevi võiks võrguhäirete tekitajatelt ka voolu ära võtta, kuid Jurtšenko märgib, et kuna üldjuhul ei ole tegu pahatahtlikult tekitatud olukorraga, siis pigem aidatakse klienti ning üritatakse koostöös taastada normaalne müravaba olukord.

See tähendab, et odavamad müra tekitavad seadmed vahetatakse välja Elektrilevi kulul või paigaldatakse Elektrilevi kuludega müra tekitava kallima seadme ja vooluvõrgu vahele filter (toiteplokk).

Elektrilevil on probleeme umbes 0.4% kaugloetavate arvestite tööga.
Elektrilevil on probleeme umbes 0.4% kaugloetavate arvestite tööga. Foto: Elmo Riig/Sakala

Priit Lutsu sõnul ei ole elektriarvestite töö häirituses tuvastatavat piirkondlikkust, sest häireid võivad tekitada väga erinevad seadmed. «Küll on statistiliselt neid rohkem ikka seal, kus tarvitajaid ka rohkem ehk suurtes linnades ja lähiümbruses.»

Jurtšenko lausus, et olukorras, kus arvesti näitusid edastada ei suuda, kasutab Elektrilevi konkurentsiameti poolt kooskõlastatud tüüptarbimisgraafikuid ja võtab arvesse kliendi eelmise aasta samade päevade või viimaste kuude tarbimist. «Kauglugemise taastumisel toimub automaatne arvete korrigeerimine. Arvet ei väljasta juhul, kui prognoosi tulemuseks on null-tarbimine.»

Siiski on Elektrilevil jäänud juulis umbes 1000 arvet välja saatmata ning klientidele on läinud kahetsevas toonis läkitus, mis teavitab infosüsteemide uuendamisel tekkinud tõrkest, mistõttu ei ole osutunud võimalikuks tegelike tarbimiskoguste eest võrguarvet väljastada.

«Tõrke lahendamine on paraku osutunud keerulisemaks, kui esialgu arvasime. See tähendab, et meil ei ole võimalik endiselt teile arvet väljastada,» kurdetakse kirjas ja soovitatakse hilisema suure ühisarve vältimiseks teha Elektrilevile ikkagi makse viimati väljastatud arve summas.

Jurtšenko lootis, et probleem saab sügiseks lahendatud. «Tegemist on keerulise tarkvara juurutamisega, mis kontrollib mõõteandmete täielikkust, vajadusel prognoosib puuduolevad andmed ja seejärel edastab andmed arve genereerimiseks. Süsteemi töösse rakendamisel on ilmnenud väiksemas mastaabis tõrkeid, mistõttu tuleb koodiread samm-sammult uuesti läbi käia ja ebakõlad parandada,» selgitas ta.

Probleemid arvetega

Infosüsteemide uuendamisel on tõrgete tõttu tekkinud arvete väljastamisega probleeme ligikaudu 1170 tarbijale

Elektrilevi sõnul tähendab infosüsteemide uuendamine kogusepõhisele arveldusele ülemineku projekti, mis muu hulgas on vajalik Eesti Energia ja Elektrilevi kliendi- ja mõõteandmete lahususe tagamiseks ning mõõteandmete ja arvelduse protsesside jõudluse suurendamiseks.

Umbes 3500 tarbija kaugloetavate elektriarvestite tööd takistavad elektriliinide võrguhäired. Ettevõtte esindaja kinnitusel arvestati PLC tehnoloogiat kasutusele võttes sideprobleemide tekkimisega ja seni on mürast tulenevaid probleeme olnud isegi vähem, kui esialgu eeldati.

Märksõnad
Tagasi üles