AK ⟩ Raul-Allan Kiivet: Eesti tervishoid seisab pensionieas arstide najal

Palgakasvu mõjutasid lisatasud FOTO: Tairo Lutter

Koroonapandeemia tõi Eestis esile tervishoiupersonali nappuse, mistõttu tuli enneolematus ulatuses piirata ligipääsu arstiabile. Suurim puudus oli intensiivravi kogemusega õdedest ning seda ei õnnestu leevendada ei enne kolmandat lainet ega ka lähitulevikus.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kõige suurem probleem Eesti tervishoiusüsteemi silmas pidades on küll õdede defitsiit, aga kuna ühiskonnas ja avalikus meediaruumis on tähelepanu all pigem arstid, siis vaatame üle, kui helge on meie tulevik seoses arsti juurde pääsemisega. Sellele küsimusele vastamiseks peab teadma praegu Eestis töötavate arstide arvu ja vanuselist koosseisu. Esimese ülevaate arstide vanusjaotusest olime (Tartu Ülikoolis terviseameti andmete põhjal – toim) teinud 1998. aastast, mil Eesti raviasutustes töötas kokku 4612 arsti, kellest 257 olid vanemad kui 65-aastased.

Kümme aastat tagasi koostasime arstide arvu prognoosi aastaks 2032, et selle alusel koolitusvajadust hinnata. Modelleerimise tulemused avaldati ajakirjas Eesti Arst ning siis oli suurim probleem arstide lahkumine välismaale tööle. Et arstide arvu vähenemine uuesti tõusule pöörata ja saavutada aastaks 2032 sama tase, kui oli aastal 2012, pidi oluliselt suurenema vastuvõtt arstiõppesse ja vähenema lahkumine välismaale. Siinkohal vaatame, kuidas on ennustused paika pidanud.

30.07.2021 02.08.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto