Juhtkiri ⟩ Tarmo Soomere ei ole hädakandidaat

  • Tarmo Soomere saab riigikogus üles seadmiseks vajalikud allkirjad
  • Rahvas ootab oma esindajatelt, et nad tegeleksid presidendi valimisega
  • Postimees toetab Soomere valimist järgmiseks Eesti Vabariigi presidendiks
Teaduste akadeemia rektor, Jüri Ratase esitatud presidendi kandidaadi kandidaat Tarmo Soomere. FOTO: Mihkel Maripuu

Eestil on tänasest olemas presidendikandidaadi kandidaat. Postimehele antud intervjuu ajal helistas akadeemik Tarmo Soomerele riigikogu esimees Jüri Ratas ja teatas, et riigikogus esindatud erakonnad soovivad hakata temaga töövestlusi pidama. Nii kaugele pole veel ühegi võimaliku presidendikandidaadiga jõutud.

Kuid see ei tähenda, et Tarmo Soomere ongi järgmine Eesti president. Riigikogu koguneb presidenti valima 30. augustil ja valituks osutub see, kelle poolt on antud vähemalt 68 häält. Praegu võib üsna kindlalt väita üksnes seda, et Tarmo Soomere saab kokku riigikogus üles seadmiseks vajalikud allkirjad.

Seadusandja on kehtestanud presidendi valimiseks väga kõrge künnise, mis on seni olnud jõukohane ainult kahele presidendile: 2011. aastal Toomas Hendrik Ilvesele ja 2016. aastal Kersti Kaljulaidile. See tähendab ühtlasi, et presidendivalimiste valimiskogusse saatmiseks ei ole kuigi palju riigikogu liikmeid vaja. Kui EKRE jääb Henn Põlluaasale kindlaks, on selleks vaja veel ainult 15 riigikogu liiget.

Valimiskogus valitud president ei ole millegi poolest halvem riigikogus valitud presidendist, kui ei oleks ühte aga. Nimelt näitasid eelmised presidendivalimised, et ka valimiskogus on võimalik presidendivalimised läbi kukutada. Ja see ei jäta kogu asjast enam sugugi head muljet.

Rahvas ootab oma esindajatelt, et nad tegeleksid presidendi valimisega, mitte valimiste läbikukutamisega. Paraku näeb presidendi valimise seadus ette, et valimiskogus on vaja koosseisu, mitte poolthäälte enamust, mis teeb valimiste läbikukutamise võimalikuks.

Tarmo Soomere on hea kandidaat mitmel põhjusel. Postimees toetab Soomere valimist järgmiseks Eesti Vabariigi presidendiks. Hea, kui seda teeks riigikogu 30. augustil.

34

Soomes valisid aastatel 1925–1988 presidenti samuti valijamehed ja mitte kordagi ei jäänud president sellepärast valimata. Kehtis poolthäälte enamuse nõue ja seadus nägi ette ka võimaluse, kui hääled peaksid jagunema pooleks. Sellisel juhul oleks president valitud loosiga.

Eesti poliitikud ei ole kasutanud eelmisel korral saadud õppetundi, et presidendi valimise seadust parandada. Kuna seda pole tehtud, siis jääb üle järeldada, et tahetaksegi jätta alles võimalus valimised läbi kukutada. See ei ole märk küpsest demokraatiast.

Eesti poliitikud ei ole saanud hakkama ka poliitilise kandidaadi leidmisega, mis näitab samuti meie demokraatia ebaküpsust. Soome presidentidest võib ainult Mannerheimi pidada mittepoliitiliseks presidendiks, kuid temast sai president sõjaolukorras.

Ükskõik, kas pidada Kersti Kaljulaidi õnnestunud või ebaõnnestunud valikuks, ei saa eitada, et viis, kuidas ta presidendiks valiti, ei olnud kõige õnnestunum. Kõige halvem oleks, kui sama korduks uuesti.

Tarmo Soomere on hea kandidaat mitmel põhjusel. Kuid eelkõige on ta hea kandidaat sellepärast, et tema puhul ei saa rääkida hädakandidaadist. Postimees toetab Tarmo Soomere valimist järgmiseks Eesti Vabariigi presidendiks. Hea, kui seda teeks riigikogu 30. augustil.

30.07.2021 02.08.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto