Merle Ojasoo ja Anne Reino: kõik ei ole kuld, mis hiilgab ehk spordi hallid varjundid

Jaapanlased protestivad Tokyo olümpiamängude korraldamise vastu.  FOTO: Valery Sharifulin

Korruptsioonijuhtumid spordis on raskesti tuvastatavad, kirjutavad õppejõud ja Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liikmed Merle Ojasoo ja Anne Reino. 

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Sport on suurem kui elu! See ütlus peegeldab spordi idealistlikku mõõdet, võimet inspireerida, pakkuda emotsioone ja tuua spordi jälgija välja igapäevaelust, panna unustama argimuresid. Siiski, sport ei seisa lahus ühiskonna muudest tahkudest ning pole vaba probleemidest, mis kaasnevad valdkondades, kus mängus on suured rahad, võim ja kuulsus. Spordiajaloo huvilised ehk teavad, et aegade algusest on olümpiamänge (776 e.Kr) saatnud skandaalid: on teada, et juba iidsetel aegadel sõlmiti mängudel kokkuleppeid ja tehinguid, mis määrasid võitja. Ehk tänapäevases tähenduses, olümpiamänge on seostatud korruptsiooniga.

Spordikorruptsioonist on Eesti ühiskonnas vähe räägitud ning akadeemilisi uuringuid selles valdkonnas peaaegu polegi. Remo Perli kaitses sisekaitseakadeemias 2020. a magistritöö spordikorruptsioonist ja selle ennetusest. Tööst selgub, et Eesti sport pole korruptsioonist puutumata ning kõige enam levinud vormid on dopingu kasutamine, kokkuleppemängud ja spordiorganisatsioonide juhtorganite valimistulemustega manipuleerimine.

Spordikorruptsioon pole vaid spordiringkondi puudutav nähtus. Mõju on laiem ning kogu ühiskonda puudutav. Näiteks Olmos jt (2020) on uurinud, kuidas suurte spordiürituste korraldamine mõjutab korruptsiooni tajumist korraldajamaal. Selgus, et kaks aastat enne suurürituse toimumist tõusis riigis tajutud korruptsiooni tase neli protsenti ning see efekt on püsiv. Tulemus viitab sellele, et mastaapsete ürituste korraldamisega kaasnevad skandaalid, mis kipuvad üritusi varjutama ning jätavad pitseri kogu riigile.

Praegu käivad olümpiamängud Tokyos. Eestilgi on juba suurepärased tulemused ette näidata ning küllap tuleb neid juurde. Oleme saanud kogeda üllaid emotsioone ning näinud pettumuspisaraid. Ükskõik, kas võit või kaotus – spordisõpradena loodame alati, et tulemused saavutatakse ausas konkurentsis ja puhta südametunnistusega. Rahvusvahelisel Olümpiakomiteel (ROK) on kehtiv eetikakoodeks, olümpia harta ja muud regulatsioonid, mida kõik osalised järgima peaksid, ent ebaeetiline ja korruptiivne käitumine spordis võib ilmneda nii spordiorganisatsiooni, indiviidi (sportlase, treeneri, kohtuniku) kui ka riigi tasandil.

31.07.2021 03.08.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto