R, 1.07.2022

Juhtkiri ⟩ Selge sõnum koolidele

Postimees
Selge sõnum koolidele
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 6
Urmas Nemvalts joonistab. FOTO: Urmas Nemvalts
Urmas Nemvalts joonistab. FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts
  • Kontaktõppe eeltingimuseks on õpetajate vaktsineerimine
  • Haridussüsteemi jätkusuutlikkust silmas pidades on oluline kontaktõpe taastada
  • Koolides näitab vaktsineerimine positiivseid märke, mujal tuleb tempot tõsta

Valitsuse otsust alustada sügisel koolides kontaktõppega tuleb tervitada, kuid vaatamata õilsale kavale koolid avada ei pääse me viiruse negatiivsetest kogemustest ja vajadusest olla ettevaatlik.

Teise koroonalaine kogemus ütles meile, et koolide lahti hoidmine tähendas haiguse levikut. Meil puudus epidemioloogiline teadmine, kuidas koroona laste kaudu levib. Parimaks viisiks epideemiaga võitlemiseks oli koolide sulgemine, seda tuleb meeles pidada ka praegu. Kogemus õpetab, meie peame oleme suutelised vaid sellest õppima.

Liiatigi on laste kasvamise seisukohalt olulised sotsiaalsed oskused, mida saabki juurde just koolist. Need on tõsised küsimused, mida loodetavasti aitabki lahendada sügisel algav kontaktõpe. Täpsematest detailidest saab rääkida järgmisel nädalal, mil juhised jõuavad koolidesse.

Siiski näitas kaugõpe, et nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad kohanesid sellega üllatavalt kiiresti. Elu ei jäänud seisma, ehkki mõnele õpilasele ja õpetajale võis kaugõppele üleminek tekitada raskusi. Ent haridussüsteemi jätkusuutlikkust silmas pidades on oluline kontaktõppe taastamine – lõputult ei saa kaugõpet kasutada.

Probleemne võib olla see, et koolid ei pea erinevalt varasemast tagama kaugõpet. See võrdsustab koroonahaiged ülejäänud haigusi põdevate õpilastega. Küsimus on nüüd selles, kas ei teki koolist puuduvaid õpilasi äkki liiga palju. Vastuse sellele peab andma vaktsineerimistempo, mis seni pole näidanud väga häid tulemusi.

See, kas koolid saavad täie kindlusega alustada septembrist kontaktõppega, sõltub esmajoones riigi suutlikkusest vaktsineerida elanikud.

Ka haridus- ja teadusminister Liina Kersna viitas sellele, et mure on alushariduse õpetajatega, kellest on vaktsineeritud veidi üle 60 protsendi. Huvihariduse õpetajaist on samuti vaktsineeritud vaid natuke rohkem kui 60 protsenti. On selge, et kontaktõppe eeltingimuseks on kõikide õpetajate vaktsineerimine. Seda mitte ainult füüsilise koolitöö tagamiseks, vaid õpetajad peaksid olema teistele vaktsineerimisel eeskujuks. Kehastab kool ju teaduslikku maailmavaadet ja seega peaks just kool olema paigaks, kus uhhuu-tegelased ei saa töötada.

Samas ei ela koolid vaakumis. See, kas koolid saavad täie kindlusega alustada septembrist kontaktõppega, sõltub esmajoones riigi suutlikkusest vaktsineerida elanikud. Kui koolide kohta annab valitsus välja optimistlikke signaale, siis muudes valdkondades muutub pilt järjest tumedamaks. Nii on tervise- ja tööminister Tanel Kiik viidanud võimalusele laiendada maskikandmise kohustust, Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma on märkinud, et praegune nakatumiste tempo on Delta tüvele iseloomulikult kiire. Lisaks tulevad uued piirangud kultuuriüritustele.

Koolielu korraldamine nõuab ikkagi mingisugust planeerimist. Isegi halb plaan on parem kui sihitult tõmblemine. Sest kui me räägime kontaktõppest, siis me ei räägi üksnes koolist, vaid ka kodudest, kus tuleks kaugõppe puhul elu jälle ümber korraldada. Praeguse hetke kindlus umbes kuu aega enne kooli algust mõjub positiivsemalt kui teadmatus. Kontaktõppe otsuse jätmine viimasele minutile tähendanuks tarbetut segadust, mida sügisele vastu minevad koolid ei vaja.

Märksõnad
Tagasi üles