Rannar Raba: Kadrioru suunamudija

Rannar Raba FOTO: Sille Annuk

Mis me nüüd siis teeme? Kas tõstame käed ja ahastame, kuidas Eesti tipp-poliitikud on jõudnud ajusurma äärele ega vääri enam mingit lugupidamist? Kas lööme käega, sest mis lootusi saab asetada riigi juhtimises ja tervisekriisi ohjamises inimestele, kes ei suuda isegi uue presidendi nimes kokku leppida?

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Tegelikult pole katki midagi. Vähemalt protsessi mõttes mitte. Kõik, mida seni oleme näinud, vastab igati ideele, mida riigipea valimise kord ette näeb. Pikk konsultatsioonide jada, liitlaste otsimine, aga ka kavaldamine ja kombineerimine ongi selles variandis paratamatu. Pole pääsu potentsiaalsete kandidaatide korduvast kompamisest, osade välistamisest ega ka vajaduse korral kord juba välistatud variantide juurde naasmisest. Nii ei pruugi olla ilus, aga teisiti ei saa.

Seda, kas hiljutises sõelumises võrgust läbi pudenenud akadeemik Tarmo Soomere võiks valimiskogus uuesti tõsisesse konkurentsi tõusta, on raske ennustada. Võimatu see pole, liiati kui arvestada, et seni on tegemist siiski kõige kaugemale jõudnud nimega.

12.08.2021 14.08.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto