JUHTKIRI ⟩ Kaos Afganistanis

  • Taliban ei halasta lääneriikidega koostööd teinud inimestele
  • Euroopas valitsevad immigratsioonivastased meeleolud
  • Lääneriikidel on moraalne kohustus võtta koostööd teinud inimesed vastu
Päeva karikatuur 13.08.2021 FOTO: Urmas Nemvalts

Talibani peatamatu võidumarss Afganistanis tekitab küsimuse, mis saab sadadest tuhandetest põgenikest. Teine küsimus on, kuidas rahvusvaheliselt suhelda edaspidi Talibani kontrolli all oleva riigiga.

Nädalaga on Taliban vallutanud üksteist provintsipealinna, mis sunnib muidugi küsima, kui palju siis lääneriigid suutsid Afganistani armeed koolitada. USA eriteenistused on pakkunud välja, et pealinna Kabuli langemine võib olla 30 kuni 60 päeva küsimus. Ent Kabuli on kogunenud ka sajad tuhanded sõjapõgenikud. Kui pealinn peaks langema, siis kuhu need põgenikud peaksid minema?

Afganistani tunginud lääneriikidel lasub moraalne kohustus vastu võtta vähemalt need põgenikud, kes tegid lääneriikide toetatud võimudega koostööd. Sest Taliban neile ei halasta. Saksamaa ja Holland ongi juba teatanud, et peatavad asüülitaotlusele eitava vastuse saanud afgaanide kodumaale deporteerimise.

Seda on varem teinud ka Prantsusmaa. Soome, Rootsi ja Taani on lubanud, et võtavad riiki kõik afgaanid, kes on töötanud nende sõjaväe ja diplomaatide heaks. Mida teeb Eesti? Osalesime ju meiegi Afganistani tunginud koalitsioonis ning oleme saanud liitlastelt selle eest ka kiita ja reaalset sõjalist toetust siinses piirkonnas.

On ilmselge, et enamik põgenikke suundub Euroopasse, ehkki see ei pruugi olla geograafia tõttu nii lihtne, kui oli põgenemine Süüriast.

21

Suurem küsimus on, mis juhtub siis, kui need sajad tuhanded põgenikud otsustavad liikvele minna. On ilmselge, et enamik neist suundub Euroopasse, ehkki see ei pruugi olla geograafia tõttu nii lihtne, kui oli põgenemine Süüriast. Ent juba märgatava hulga põgenike jõudmine Türki seaks sealse valitsuse ebameeldiva valiku ette: kas võtta peale miljonite süürlaste riiki niisama lihtsalt juurde veel afgaane või pressida Euroopalt nende majutamiseks rohkem raha välja.

Arvestades immigratsioonivastaseid meeleolusid Euroopas ja ka Leedu rändekriisi, ei ole usutav, et eurooplased tervitaksid massilisi Afganistanist tulijaid. Pealegi võib Valgevene diktaator Aljaksandr Lukašenka nüüd, mil Iraagist pole enam immigrante peale tulemas, hakata Kabulist lennukiga sisserändajaid Minskisse tooma.

Kuidas aga peaks rahvusvaheline üldsus, sealhulgas Eesti, suhtlema Talibani kontrollitava Afganistaniga? 2001. aastal oli Afganistani invasiooni ettekäändeks, et Taliban majutas terrorirühmitust al-Qaeda. Viimane pole enam elujõuline, kuid võib ette näha, et sarnased rühmitused võivad Talibani juures varju leida. Võib ka arvata, et lääneriikide seljakeeramist Afganistanile kasutavad oma huvides ära Venemaa ja Hiina.

1979. aasta islamirevolutsioon Iraanis muutis täiesti laiema Lähis-Ida dünaamikat ja jõujooni, tuues rahvusvahelisele areenile agressiivse islamiriigi, mis toetab aktiivselt ka terroriste lähiriikides. Talibani kontrollitav Afganistan on mingis mõttes Iraani kordus, kuid väiksemal skaalal.

Pole usutav, et Afganistan läheb Vietnami teed, mis pärast kodusõja lõppu 1975. aastal võttis küll sotsialistliku kursi, kuid on praeguseks ASEANi liige ja suhtleb ka USAga.

Laiemalt tähendaks Afganistani taas Talibani kätte langemine lääneliku elukorralduse läbikukkumist selles piirkonnas ja sinna relvaga demokraatia viimise ebaõnnestumist.

12.08.2021 14.08.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto