R, 9.12.2022

Vabandust, kas ma tohin naerda?*

Betty Ester-Väljaots
Vabandust, kas ma tohin naerda?*
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Värskelt ilmavalgust näinud animatsioon «Prints» kajastab briti kuningapere tegemisi läbi 8-aastase prints George’i.
Värskelt ilmavalgust näinud animatsioon «Prints» kajastab briti kuningapere tegemisi läbi 8-aastase prints George’i. Foto: HBO Max

Sel suvel sai paljude eestlaste lemmikseriaal «Allo! Allo!» külge hoiatuse, et selle keelekasutus ja hoiakud on ajastule iseloomulikud. Poliitkorrektsuse ja solvumiskultuuri ajastul on naljaga keerulised lood: kui mõni ei saa naljast aru, solvub, kaebab ja ongi kunstitükk eetrist maas. Seda üllatavam on, et valmis sai animafilm «Prints», mis narrib armutult niigi viimasel ajal pidevate kannatuste küüsis vaevlevat briti kuningakoda.

Sarja looja on kurikuulus USA stsenarist ja koomik Gary Janetti, kelle animatsioon «Perepea» sai nii populaarseks, et seda tehti ligi seitse hooaega. Samuti on tema nime taga populaarne komöödia «Will & Grace».

Nüüd on Janetti terava sule ja silma ette jäänud Windsorid, kelle igapäevategemisi jutustab ta satiirilises võtmes prints Williami 8-aastase poja prints George’i kaudu.

Esialgu ei ole «Prints» suures levis, vaid HBO Maxis, aga kui arvestada Janetti varasemat loomingut, siis võib üsna kindel olla, et animatsioon jõuab õige pea ka suurematesse levikeskkondadesse.

Kuninganna hommikune alkoholilaks

Esialgu saab animatsiooniklippe vaadata Janetti Instagrami kontolt, kus ta on varemgi kuninglike kõrguste üle nalja visanud.

«Kellega ma pean magama, et saada klaas mimosat?» küsib Janetti loodud kuninganna rämeda häälega.

«Kas ma võin anda Camillale ühe suhkrutüki?» küsib prints George prints Charlesilt. «Aga ainult ühe,» vastab Charles, pärast mida haarabki Camilla George’i näppude vahelt hobuse kombel luristades suhkrutüki.

Janetti kujutab Corn­walli hertsoginnat Camillat hobuselaadse naisena, prints Charlesi igavese memmepojana ja kuningannat ropusuise rämeda häälega vanurina, kes ei pelga haarata revolvrit, kui keegi teda asjatult segab.

Koomik Gary Janetti loodud seriaal «Prints» narrib armutult briti kuningaperet. Janetti on pannud vänged vandesõnad nii kuninganna kui ka tema lapselaste kõnepruuki. F
Koomik Gary Janetti loodud seriaal «Prints» narrib armutult briti kuningaperet. Janetti on pannud vänged vandesõnad nii kuninganna kui ka tema lapselaste kõnepruuki. F Foto: Facebook/kuvatõmmis

Harry ja Meghan seevastu on aga kaks veidrikku Ameerikas, kes otsivad tööd, ja kui Harry võetakse Starbucksi tööle, siis on ta väga elevil, et lõpuks õpetatakse talle, kuidas teed teha. Iga vaataja, nii see, kes tunneb monarhiat, kui ka see, kes Windsoritest midagi ei tea, mõistab, et tegemist on üle võlli satiiriga. Samas on «Prints» saanud kuninglikelt kriitikutelt pahandada, et kas ikka tasub ühe väikese reaalselt eksisteeriva poisi kaudu edastada nabaalust nalja.

Joodikud ja neegrid ruttu peitu

Igal juhul tuleb kiita Gary Janetti julgust tuua praegusel solvumiskultuuri ja poliitilise korrektsuse ajastul välja animatsioon, kus igasugune taktitunne ja poliitiline korrektsus on täiesti kõrvale jäetud. 10. augustil 2021 ilmus The Guar­dianis artikkel, kus uuritakse, kas solvumiskultuur (cancel culture) tapab komöödia.

Eestlastelegi tuttava komöödia «Täitsa hullud» üks peaosaline Jennifer Saunders on arvanud, et sellist seriaali ei saaks enam teha, sest tänapäevase suhtumise järgi kujutatakse seal naisi negatiivselt.

20 aastat vaatajaid naerutanud seriaal «Täitsa hullud» pahedega kimpus naistest võib osatäitjate hinnangul hetkel poliitiliselt ebakorrektne olla. Pildil Jennifer Saunders ja Joanna Lumley. 
20 aastat vaatajaid naerutanud seriaal «Täitsa hullud» pahedega kimpus naistest võib osatäitjate hinnangul hetkel poliitiliselt ebakorrektne olla. Pildil Jennifer Saunders ja Joanna Lumley. Foto: BBC

Võib-olla oli ka sellepärast 2016. aastal seriaali põhjal vändatud film üsna hambutu. Samas oli ligi 20 aastat jooksnud seriaal kahest naisest, kes on hommikust õhtuni purjus ja kelle jamasid peab kantseldama ühe tegelase tütar, vaieldamatu menuk.

Samas artiklis tsiteeritakse ka kuulsat koomikut Ricky Gervaisi, kes ütleb, et briti rahvusringhääling BBC on muutunud järjest ettevaatlikumaks ja võib muret tunda mõne nalja pärast, mida Gervais ja teised kirjutasid kultuskomöödiasse «Kontor».

Seetõttu pole mingi ime, kui BBC ja ITV ühine voogedastusplatvorm BritBox pani «Allo! Allo!» ette hoiatuse, et seriaalis kasutatakse ajastule omast keelepruuki ja hoiakuid. Selline märgistus on musta huumorit oma kultuuri olümpiakullaks pidavaid britte ärritanud.

Eestlaste lemmikseriaal «Allo!Allo!» on briti voogedastuskeskkonnas saanud juurde hoiatuse, et sarjas võib kohata riivavat kõnepruuki ja hoiakuid. FOTO: Bbc
Eestlaste lemmikseriaal «Allo!Allo!» on briti voogedastuskeskkonnas saanud juurde hoiatuse, et sarjas võib kohata riivavat kõnepruuki ja hoiakuid. FOTO: Bbc Foto: BBC

Kui asi piirneks hoiatusega ekraani nurgas, poleks see veel kõige hullem variant. Kui aga hakatakse sisu tsenseerima või episoode välja jätma, on sel teemal juba mõrum maitse juures, seda enam, et on kahetsusväärseid näiteid.

Eelmisel suvel teatas NBC, et eemaldab populaarsest komöödiaseriaalist «30 Rock» neli osa, kus valged näitlejad on mänginud mustanahalisi. Neid osi ei näidata voogedastustes ega mujal kanalites kordustes.

Korduvalt Golden Globe auhinna vääriliseks tunnistatud seriaalist «30 Rock» on eemaldatud neli osa, kus valged näitlejad mängivad mustanahalisi tegelasi. Fotol koomikute meeskond aastal 2009. Alec Baldwin (vasakult), Jane Krakowski, Tina Fey, Jack McBrayer, Tracy Morgan.
Korduvalt Golden Globe auhinna vääriliseks tunnistatud seriaalist «30 Rock» on eemaldatud neli osa, kus valged näitlejad mängivad mustanahalisi tegelasi. Fotol koomikute meeskond aastal 2009. Alec Baldwin (vasakult), Jane Krakowski, Tina Fey, Jack McBrayer, Tracy Morgan. Foto: Lucy Nicholson

Lisaks sellele pidi sarja looja Tina Fey kirjutama vabandustiraadi, kuidas sellised sammud parandavad rassidevahelisi suhteid Ameerikas jne.

Kes tohib mängida homo?

Viimasel ajal jälgitakse Hollywoodis peaaegu Exceli tabeli konkreetsusega, et filmides oleks etnilisi ja seksuaalvähemusi õiglaselt kajastatud. Solvumiskultuuri õitseajal ei tea loomeinimesed kunagi, kust võib kriitika kaela sadada.

Netflixis tuli kevadel välja seriaal «Halston», kus peategelast moekunstnik Roy Halstoni mängis Ewan McGregor. Seitsmekümnendate moe- ja sõumaailmas laineid löönud Halston ei varjanud oma homoseksuaalsust ka eluajal ning McGregor kehastas suurusehullustuses moelegendi üsnagi tõetruult.

Seksuaalsust mitte arvestav proovesinemine liigub ainult ühesuunalisel teel ja kui hetero mees mängib homo, siis tahavad kõik talle kohe auhinda anda.

Vaatajad polnud veel viimase osani jõudnud, kui juba kõlasid sotsiaalmeedia avarustest hääled, miks mängib homoseksuaalset Halstoni heteroseksuaalne näitleja.

Ka mustanahaline homoseksuaalne näitleja Billy Porter ütles 2019. aastal Hollywood Reporterile antud intervjuus, et seksuaalsust mitte arvestav proovesinemine liigub ainult ühesuunalisel teel ja kui hetero mees mängib homo, siis tahavad kõik talle kohe auhinda anda.

McGregor on kriitikasse suhtunud empaatiliselt ning öelnud intervjuus samale väljaandele, et ta tõesti ei tea, mida tähendab seksuaalse soodumuse tõttu rollidest ilma jääda.

Ewan McGregor sattus kriitika alla, sest mängis moeloojat Roy Halstoni, kes oli homoseksuaalne. Kriitikute hinnangul pole aus, et heteromehed saavad rolle, kus kehastavad seksaalvähemusi. 
Ewan McGregor sattus kriitika alla, sest mängis moeloojat Roy Halstoni, kes oli homoseksuaalne. Kriitikute hinnangul pole aus, et heteromehed saavad rolle, kus kehastavad seksaalvähemusi. Foto: Atsushi Nishijima

McGregor leidis aga, et kuna miniseriaal moeguru elust ei keskendu ainult tema voodielule, vaid ka ekstravagantsele karakterile ning loomingule, pole tal põhjust põdeda.

Kriitikast ei ole pääsenud komöödiamaailma kõige-kõigemad. Kevadel sattus kriitika alla seriaali «Friends»​ režissöör Ben Winston, kes tõi vaatajateni telefilmi «Sõbrad. Kokkutulek».

Kohe uuriti, miks polnud «Sõprade kokkutuleku» osas neid väheseid mustanahalisi näitlejaid, kes seriaalis külalistena kaasa lõid.

Kevadel linastunud «Sõbrad. kokkutulek» jälgijad oleks tahtnud näha rohkem etnilist vaheldust. Jennifer Aniston (vasakult), Courteney Cox, Matthew Perry, Lisa Kudrow, David Schwimmer ja Matt LeBlanc.
Kevadel linastunud «Sõbrad. kokkutulek» jälgijad oleks tahtnud näha rohkem etnilist vaheldust. Jennifer Aniston (vasakult), Courteney Cox, Matthew Perry, Lisa Kudrow, David Schwimmer ja Matt LeBlanc. Foto: Terence Patrick

Winston ütles juunis intervjuus The Timesile, et kõik osalised ei saanud nn kokkutulekus osaleda ning oma sõna said seriaali peanäitlejatele lisaks öelda Ghana tüdrukud, kelle ellu seriaal värvi tõi.

Samuti rääkisid «Sõprade» vaimustusest kaks Keenia poissi ning kolm India noort. Winstoni sõnul alustasid «Sõbrad» aastal 1994 ja peategelased on just sellised, nagu nad, on ning seriaal on endiselt populaane, sõltumata sellest, mis värvi või päritolu keegi on.

Teeme Pipist korraliku inimese

Ilmselgelt on ameeriklased ajalooliselt mustanahaliste kohtlemisega korduvalt ämbrisse astunud, aga kas see õigustab tõesti selliste suurnimede nagu Agatha Christie ja Mark Twaini loomingu tsenseerimist, ja seda veel pärast autorite surma? Christie kuulus kriminull «Kümme väikest neegrit» sai uue pealkirja «Ja ei jäänud teda ka...».

Laste üks suur lemmikraamat «Huckleberry Finn» on USAs näiteks kohustuslikust kirjandusest maas ja sellest on ilmunud uusversioon, kus sõna «neeger» on asendatud sõnaga «ori».

Mark Twaini 19884 aastal ilmunud teoses «Huckleberry Finn» on vähemalt 219 korda kasutatud sõna «neeger». Uustrükkides on see asendatud sõnaga «ori». Pildil kirjanik Mark Twain 1900. aastate alguses. 
Mark Twaini 19884 aastal ilmunud teoses «Huckleberry Finn» on vähemalt 219 korda kasutatud sõna «neeger». Uustrükkides on see asendatud sõnaga «ori». Pildil kirjanik Mark Twain 1900. aastate alguses. Foto: Akg-images

Igaks juhuks olgu siinkohal mainitud, et Twaini raamat ilmus esimest korda aastal 1884. Siinmail vast kõige rohkem furoori on tekitanud Astrid Lind­greni «Pipi Pikksuka» tsenseerimine. 2004. aastal ilmus Rootsis uus trükk 1945. aastal esimest korda ilmunud Pipi seiklustest, kust oli eemaldatud sõna «neeger».

Kõik teavad, et Pipi isa oli neegrikuningas, aga uustrükis sai tast lihtsalt saareelanike kuningas.

Praegu käib poliitkorrektne tants peamiselt rassistlike ja etniliste väljendite ümber, aga mis saab siis, kui kõikidest raamatutest ja filmidest on eemaldatud sõna «neeger» ning komöödiate juures vilgub suurte tähtedega kiri, et tegemist on naljaga? Kuhu edasi?

Eestlased ei reageeri üle

Püstijalakoomik ja õppejõud Aleksandr Popov ütles Postimehele, et tema pole Eestis veel koomikute loomingu suhtes ülereageerimist kogenud. Kõikjalt enda ümbert inspiratsiooni leidva Popovi sõnul on tihti tõsiseid sõnumeid koomilises võtmes oluliselt lihtsam publikule selgeks teha. Alati muidugi teemasse lugupidavalt suhtudes.

Kas peaks laiemalt ette võtma filmid, seriaalid, raamatud ja muu kunstiloomingu üleüldisemalt? Näiteks võiks Pipi puhtaks pesta, korralikult riidesse panna ja kooli saata, tema hobuse ja ahvi saata loomaaeda või varjupaika. Teha Pipi isast demokraatlike valimiste tulemusel õiglaselt valitud riigipea.

*See artikkel võib solvata kõiki, kes solvumise kunsti valdavad. Enne lugemist teha väike sisekaemus oma tundlikkuse skaalal.

Märksõnad
Tagasi üles