Kuus emotsiooni päev pärast Talibani võitu: põgenike meeleheitest lääne vaikimiseni

Sarnaselt Saigoniga 46 aastat tagasi tulid ka nüüd Kabulist pildid põgeneda üritavate inimeste meeleheitlikust aiaületusest.  FOTO: Reuters/ScanPix

Eilset päeva iseloomustasid Talibani eest pageda üritavate afgaanide meeleheide ja lääne vaikimine.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Saigon 2.0 Kabuli lennuväljal

Kui üleeile jäid peaaegu märkamatuks hoiatuslasud, millega USA sõdurid püüdsid luua mingitki korda põgeneda üritavatest inimestest üle ujutatud Kabuli lennuväljal, siis eile sealt tulnud kaadrid ületasid ka kuulsaid klippe 1975. aastal Saigonis üle USA saatkonna aia viimasele kopterile tunglevast rahvast.

Eile hommikul hakkasid ringlema jutud sellest, et lennujaamas puhkenud kaoses on avatud tuli ja inimesi maha lastud. Samuti tuli sealt videoid, kuidas inimesi püüti juba trapi ära tõmmanud lennukisse veel sisse sikutada.

Hirmsam tuli aga veidi hiljem: mitme sealsamas Kabuli lennujaamas pääsu oodanud inimese telefonikaameratele jäädvustusid kaadrid, kuidas meeleheitel afgaanid klammerdusid juba õhku tõusva USA õhuväe lennuki külge. Neist kolm pudenes õhus lennuki küljest alla ja kukkus surnuks juba veidi eemal elumajade kvartalis.

Kõik kommertslennud Kabuli tühistati juba üleeile. Mõni siis Afganistani pealinna poole teele asunud liinilend oli sunnitud otsa ümber pöörama. Ainsad praegu Kabulist startivad lennud on lääneriikide suured evakuatsioonimissioonid.

Afganistani õhuruumi soovitati vältida ka kõigil sealt läbi lendama pidanud tsiviillennukitel, põhjendusega, et tsiviillennujuhtimist selle riigi õhuruumis suure tõenäosusega enam pole. Mitu lennufirmat – näiteks Lufthansa ja Air India – teatasidki oma lennuteekonna muutusest.

Veel eilse seisuga kandis Kabuli rahvusvaheline lennujaam Hamid Karzai ehk esimese Talibani kukutamise järgse presidendi nime.

Pisarais kaitseminister

Briti kaitseminister Ben Wallace kaotas eile korraks enesevalitsuse, kui tunnistas, et britid ei suuda Afganistanist päästa kõiki, keda tahaksid.  FOTO: Lbc Radio/Scanpix

Briti kaitseminister Ben Wallace murdus eile hommikul raadiojaama LBC otse-eetris, kui selgitas, kuidas viimased kaks nädalal on nende Afganistani läkitatud sõdurid oma eluga riskides tegelenud vaid ühe küsimusega: kuidas tuua Ühendkuningriiki seal olevad Briti ametnikud ja kodanikud ning neid aidanud ja seetõttu ohtu sattunud afgaanid.

Wallace’i murdumishetk tuli, kui ta tunnistas, et kõiki praegu päästa ei suudeta. Ta avaldas lootust, et ehk õnnestub osal inimestel järgmiste aastate jooksul ja kolmandate riikide kaudu siiski Afganistanist välja pääseda.

Sandhursti sõjaväeakadeemia vilistlane ja sõjaväelasekarjääri kapteni auastmes lõpetanud Wallace paistis peegeldavat ka frustratsiooni, mida on viimastel päevadel sotsiaalmeedias jaganud Afganistanis teeninud Briti veteranid ja seal lähedasi kaotanud inimesed. Näiteks ühe Helmandis teeninud sõduri Twitterisse postitatud küsimus, kas ta kaotas oma kaks jalga ilma igasuguse põhjuseta.

«Ma olen sõdur. See on kurb. Lääs on teinud, mida ta on teinud. Me peame andma endast parima, et saada need inimesed välja ja täita oma kohustusi. 20 aastat ohvreid. See on, mis ta on,» tõdes Wallace.

USA valik missioon Afganistanis täielikult lõpetada ei meeldinud suurele osale NATO Euroopa liitlastest. Ameeriklasi nimetamata esines Wallace eile kriitilise avaldusega, öeldes, et Afganistanist lahkumine on lühinägelik.

«Kõik me teame, et Afganistaniga pole asi läbi. See on lõpetamata probleem maailmale ja maailm peab sellega tegelema,» lausus ta BBC-le.

16.08.2021 18.08.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto