N, 30.06.2022

Taimar Ala: kliimamuutustega arvestamata jätmine kirjutab meie tulevikku mitu korda suuremad kulud

Intervjuu
Laura Vilbiks
, arvamustoimetaja
Taimar Ala: kliimamuutustega arvestamata jätmine kirjutab meie tulevikku mitu korda suuremad kulud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Vihmavesi põhjustas Tartus vähem kui nädal hiljem uue üleujutuse ning mööda Kitsa tänava treppi tuli taas joana vett.
Vihmavesi põhjustas Tartus vähem kui nädal hiljem uue üleujutuse ning mööda Kitsa tänava treppi tuli taas joana vett. Foto: Henn Uuetoa

Eelmisel nädalal välja tulnud ÜRO kliimaraport on järjekorras kuues ja lööb eelmistega võrreldes palju rohkem häirekella. Vestlesime raporti tulemustest keskkonnaagentuuri direktori Taimar Alaga, kes esindab Eestit raporti koostamisel IPCC ehk Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu juures.

Viimasel ajal on koroonaga seotud valeinfo leviku tõttu kerkinud taas teemaks teaduse ja tõe küsimus. Mida ütleksite neile, kes kahtlevad IPCC raporti paikapidavuses?

See on esimene raport, mis ei jäta mitte mingisugust ruumi ja ütleb väga selgelt ära, et kliimamuutus on inimmõju tulemus. Lihtne on seda seletada koolibioloogia abil: kui paned süsteemi kuskilt midagi täiendavat juurde, läheb süsteem tasakaalust välja.

Ka süsinikubilansse vaadates on järeldused ainult ühesed. Loodus ise otsib tasakaalu: oleme suutnud tuvastada, et sisuliselt pool inimtekkelisest CO2-st on looduslikud süsteemid viimaste aastakümnete jooksul sidunud, ilma et oleksime selle nimel pingutanud. Kuid nendel süsteemidel on sidumisvõime piirid, kust alates tekib küllastumus. Ja see põhjustab omakorda järgmisi nähtusi.

Kas Eesti võtab võrreldes teiste ELi riikidega hoiatusi piisavalt tõsiselt?

Alati võiks veelgi rohkem. Kui rääkida summaarsest kasvuhoonegaaside heitekogusest, siis Eesti on maailma kontekstis kaduvväike. Kui vaadata heiteid inimese kohta, siis läheb pilt veidi teiseks.

Tulebki mõelda, mida soovime saavutada ja kuidas soovime kuulsad olla. Loomulikult oleks meil hea võimalus olla absoluutne suunanäitaja, teha midagi väga drastilist.

Kui võtta nüüd keskmine Eesti inimene, siis millisest aspektist kliimamuutused tema igapäevast elu enim mõjutama hakkavad? Kas esmalt avaldub see pigem kaudsetes sotsiaalmajanduslikes mõjudes, nagu toidu kallinemine, või hakkavad ikkagi üleujutused ja kuumalained meie elukvaliteeti tunduvalt rohkem ja varem mõjutama?

Ma ei pretendeeriks selle tõe väljaütlemisele, kumb juhtub enne. Nad tulevad mõlemad ja on juba käes. Ka sel aastal oleme juba näinud, et kohviga ja veiniga on meil jamasti, sest oli kuiv. Ja küsimus ei ole, kas vihm või päike. Kliimamuutuse tõttu levivad ka Eestisse näiteks kahjurid, kes hakkavad siin soodsates tingimustes elutsema. See, et mõned eksootilised viljad, mida meile teiselt poolt maailma kohale veetakse, kulukamaks lähevad, juba juhtub. Ja on ka õige, et see juhtub. Piltlikult öeldes: sööge kohalikku porgandit ja saate palju rohkem kätte kui ei tea kust tulnud eksootilisest viljast.

Märksõnad
Tagasi üles