N, 7.07.2022

ak ⟩ Vesinikuenergeetika varjuküljed

Kalle Truus
, keemiadoktor, Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi dotsent
Vesinikuenergeetika varjuküljed
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 38
Vesinikku kastuatakse vähe mootorikütusena. Pildil Herteni vesinikutankla Saksamaal Põhja-Rein-Vestfaalis. 
Vesinikku kastuatakse vähe mootorikütusena. Pildil Herteni vesinikutankla Saksamaal Põhja-Rein-Vestfaalis. Foto: Caro/Oberhaeuser

Viimasel ajal on palju räägitud vesinikuenergeetikast. Eriti aktuaalseks muutus vesinikuga seotud temaatika seoses Euroopa hiljutiste suurte (ja kohati väga küsitavate) otsustega energiapoliitikas. See on kuum teema, sest on seotud rohelise tulevikuga ja Eesti tahab siin muidugi olla esirinnas.

Meil on Eesti vesinikuühing ja Ida-Viru vesinikuklaster ning riigikogu vesinikutehnoloogia toetusrühm.

Vesinik on üks erakordne aine. Ta on kõikidest ainetest kõige kergem, näiteks õhust on ta kergem üle 14 korra.

Märksõnad
Tagasi üles