Olete nii Soomes kui Eestis tegelenud autokütuste jaemüügiga. Millised on suuremad erinevused meie ja põhjanaabritest autoomanike eelistustes?
Ehkki rahvad ja riigid ei ole teineteisest kaugel, on hoiakud siin- ja sealpool lahte väga erinevad. Nagu Eestis nii on ka Soomes liikluses kasutatavad autod ühed vanimad Euroopas. Samuti meeldivad soomlastelegi võimsad, suuremad autod ja linnamaasturid, kuigi need ehk ei torka tänavapildis nii väga silma kui Eestis.
Kus aga erinevus mängu tuleb, on suhtumine rohekütuste kasutamisesse. Minu hinnangul on Eesti selles valdkonnas ligi kümme aastat Soomest maas ja siin tuleb veel palju vaeva näha, et inimesed hakkaksid mitte ainult rohelisemalt mõtlema, vaid ka käituma. Näiteks kasutatakse Soomes palju enam etanoolisisaldusega bensiini ja mitu korda populaarsem on taastuvdiisel, mida Eestis kasutatakse veel väga vähe.
Millest on selline erinev suhtumine tingitud?
Eestis on turuosalised edastanud tarbijatele vastakaid arvamusi taastuvkütuste sobivuse kohta nende autodele. Mind pani näiteks väga imestama, kuidas mõned aastad tagasi, kui kehtestati taastuvkütuste viie- kuni seitsmeprotsendilise ja hiljem kümneprotsendilise osakaalu nõue, edastas nii mõnigi ettevõte tarbijatele hinnanguid, nagu biokütused võiksid rikkuda automootoreid. Neste oli ainuke, kes Eestis rääkis, et etanoolilisandiga kütus on samaväärne teiste kütustega. Mitmed konkurendid seevastu külvasid paanikat, mille tõttu paljud tarbijad ei olnud nõus biokomponendiga kütuseid tarbima. Hakati hoopis kasutama kallimat, etanoolisisalduseta bensiini oktaanarvuga 98. Samuti toodi turule uusi etanoolivabu kütuseid. Seda oli kahju vaadata.