AK ⟩ Alistamatu Afganistan – maa, kus lääne käsulauad ei kehti

Hõimuvanemate suurkogu ehk Loya jirga 2019. aasta aprillis Kabulis. Loya jirga on Afganistani kõige võimsam institutsioon, kuhu kuuluvad kõikide hõimude tähtsaimad esindajad.  FOTO: OMAR SOBHANI/REUTERS/Scanpix

Talibani võimule naasmisega Afganistanis tasub meenutada, kes afgaanid kultuuriliselt on ja mis põhimõtetele tuginedes nad elavad.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Riigis elab ligi kolmkümmend rahvusrühma, kellest seitse suurimat on puštud, tadžikid, usbekid, aimakid, hazrad, belutšid ja türkmeenid. Suurim rahvus on puštud, kes moodustavad ka enamiku Talibani liikmetest. Selle asjaolu valguses tasub meenutada USA presidendi Joe Bideni öeldut, et kui Afganistan ei suuda ise praegu Talibanile vastu seista, siis ei muuda ka USA vägede kohalolek lähemas või kaugemas perspektiivis seal midagi. Nii on ja on alati olnud.

Üks põhjus, miks läänel on olnud Afganistanis keeruline kanda kinnitada, on riigi geograafiline eripära. Läbi ajaloo on suurvõimudel olnud Afganistani kerge vallutada, aga raske terviklikult käes hoida. Afganistani maastik, kõrbetest kõrgmägedeni, hõlbustab võimude lahusust ja peaaegu välistab tsentraliseeritud võimukeskuse olemasolu.

03.09.2021 06.09.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto