R, 9.12.2022

Eestlanna peab Tallinnas toimuval EMil olümpiavõitjate koondises põnevat ametit

Karl Mihkel Eller
Eestlanna peab Tallinnas toimuval EMil olümpiavõitjate koondises põnevat ametit
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Dagmar Torilo (keskel) koos Tokyo olümpial kuldmedali võitnud Prantsusmaa koondislastega. Vasakult: Jenia Grebennikov, Antoine Arthur Fabien Brizard, Trevor Clevenot, Daryl Bultor ja Earvin Ngapeth.
Dagmar Torilo (keskel) koos Tokyo olümpial kuldmedali võitnud Prantsusmaa koondislastega. Vasakult: Jenia Grebennikov, Antoine Arthur Fabien Brizard, Trevor Clevenot, Daryl Bultor ja Earvin Ngapeth. Foto: Sander Ilvest

Esimest korda Eestis toimuval võrkpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril on ametis sajad vabatahtlikud. Alustades pallitüdrukutest ja -poistest ning lõpetades koondiste saatjate ehk atašeedega. Tallinnas mängib alagrupimänge kuus rahvusmeeskonda ning kõigile on kohalik korralduskomitee määranud tiimi atašee (team guide/attaché – inglise k). Turniiri jooksul on ta koondise täieõiguslik liige, käib meeskonnaga pidevalt kaasas ning lahendab võimalikke tekkivaid probleeme. Üks neist on endine profimängija Dagmar Torilo (29), kes abistab maailma eliiti kuuluvat Prantsusmaa koondist.

Kui varasematel võistlustel on ta pidanud määratud koondisega liiklema peamiselt hotelli ja mängupaiga vahet ning õhtuks koju tagasi läinud, siis koroonaviirusest tingitud piirangute tõttu tuleb tal Tallinnas elada meeskonnaga samas hotellis poolteist nädalat. Tänu sellele on tal augustis olümpiavõitjaks tulnud Prantsusmaa koondisega tekkinud eriline side.

Prantslased on aastatel 2011 ja 2012 GMP ja Viimsi SPA ridades Eesti meistrivõistlustel hõbedale tulnud endise sidemängija Torilo omaks võtnud ja ta hindab kõrgelt iga päeva, mille saab veeta koos olümpiavõitjatega. «Prantsusmaa koondislased on omavahel kõik väga head sõbrad, nad on aastaid koos mänginud ja nendega on praegu olnud kogu aeg väga lõbus,» ütles Torilo, kes on kümme aastat kestnud atašeekarjääri jooksul üritanud kõigi koondistega luua võimalikult vaba õhkkonna ja on kõigiga sõbralikult läbi saanud. Selle aja jooksul on ta rahvusmeeskondade liikmetega sõbraks saanud ning suhelnud ka aastaid hiljem. «Tihti kingitakse mulle autogrammidega särke, mul on neid päris palju.»

Tippsportlased maandavad pingeid ööklubis

Tiimi atašee ülesandeid kutsus teda esimest korda täitma praegune võrkpalliliidu võistluste direktor Robin Ristmäe. «Endise võrkpallurina on mul seda kõike põnevam teha kui võib-olla nendel vabatahtlikel, kes ei ole võrkpallitaustaga. Mulle on need mängijad heas mõttes tuttavad inimesed, keda ma telekast vaatan, ja nüüd saan ma nendega koos siin asju ajada. Väga põnev on see värk,» ei varjanud Torilo vaimustust.

Prantsusmaa koondislased kaitses (vasakul): Fabien Antoine Arthur Brizard, Nicolas Le Goff ja Earvin Ngapeth. Neist viimane, nurgaründaja Ngapeth on koondise üks liidreid.
Prantsusmaa koondislased kaitses (vasakul): Fabien Antoine Arthur Brizard, Nicolas Le Goff ja Earvin Ngapeth. Neist viimane, nurgaründaja Ngapeth on koondise üks liidreid. Foto: Ronan Houssin via www.imago-images.de/Scanpix

Kui EMi ajal Saku suurhalli külastav publik saab saalis nautida maskivaba elu, siis koondistel, kogu võistluse korraldusega seotud personalil ja ajakirjanikel on elu keerulisem. Koroonateste tehakse iga 48 tunni tagant, kohustuslikud on ka näomaskid. Kuigi koroonareeglid on suurturniiri elu keerulisemaks teinud, on kehtivad piirangud Torilo arvates päris inimlikud. «Praegu pole kõik nii tagajalgadel. Eks meeskonnad tahavad ka natuke liikuda. Koroonateste tehakse regulaarselt, aga meeskond on andnud teada, et nad tahaks mõnel vabal hetkel ka Tallinna vaatama minna,» ütles Torilo ning lisas, et EM-mängudega kaasnevatest pingetest vabanemiseks võidakse lõuna- või õhtusöögi ajal külastada mõnda pubi või baari.

«Tavaliselt on mu tööülesannete hulka ikka kuulunud, et viin meeskonna pärast mängu või turniiri lõppu linna tuulutama,» lisas ta ning tõi näite, et kaks aastat tagasi Tallinnas peetud Euroopa Kuldliiga finaalturniiri järel tahtis Hollandi koondis võidetud medalit korralikult tähistada. «Nad küsisid, kuhu pidutsema minna. Juhatasin nad mitmesse kohta, aga tavaliselt lõppevad peod ikkagi kusagil ööklubis,» avaldas Torilo, kelle teada plaanib ka kuu aja eest olümpiavõitjaks tulnud Prantsusmaa koondis Tallinnas millalgi natukene lõõgastuda. «Pikematel turniiridel tehakse rutiini vältimiseks ajakavasse muudatusi. Ei tasu üldse imestada, kui mänguvabal päeval otsustab koondis aega veeta näiteks mõnes spordibaaris,» rääkis Torilo.

Tallinnas toimuva EM-finaalturniiri ettevalmistus algas Torilol juba kevadel. Mitu nädalat kestev võistlus tuli sobitada päevakavasse, et see segaks võimalikult vähe pereelu ja kahel töökohal töötamist. «Varem on ikka juhtunud, et elan atašee-elu pere kõrvalt – pesen last ja samal ajal võtan tiimimänedžeri kõne vastu. Seekord on hea, et saan keskenduda vaid EMile ja elan koos meeskonnaga,» ütles Torilo, kes naudib, et saab väga lähedalt näha maailma tippmeeskonna köögipoolt.

Dagmar Torilo Prantsusmaa võrkpalli meeskonna liikmetega hotell Meriton ees.
Dagmar Torilo Prantsusmaa võrkpalli meeskonna liikmetega hotell Meriton ees. Foto: Sander Ilvest

Võimalus teha karjääri välismaal

Atašee ametikoht on küll tasustatud, kuid eestlanna arvas, et isegi kui töö eest sentigi ei makstaks, hakkaks ta tipptiimide ajutiseks liikmeks. «Olen mõelnud, et kui mulle ei makstaks selle eest tasu, siis ma mingisuguste tiimidega oleksin ikkagi nõus koostööd tegema. Mulle kui võrkpallitaustaga inimesele annab palju, et saan kaks nädalat äsja olümpiavõitjaks tulnud Prantsusmaa koondisega koos veeta.»

Atašee ametit päris pikalt pidanud Torilo hindas, et suure huvi ja pealehakkamise korral võiks sellest välja kasvada ka täiesti professionaalne töö. Näiteks paar päeva tagasi uuris Prantsusmaa meeskond, kas eestlanna tuleb nendega kaasa ka turniiri järgmistes faasides, kui kaheksandik- ja veerandfinaalmängud peetakse Tšehhis Ostravas ja kohamängud Poolas. «Ma olin sellisest küsimusest üllatunud. Ma ei teadnudki, et niimoodi ka tehakse. Prantslased selgitasid, et on turniire, kus CEV (Euroopa Võrkpalliliit – toim) organiseerib atašee, kes reisib nendega kaasa kõikidel mängudel,» ütles Torilo, kel on tekkinud kiusatus ametit ka väljaspool Eestit proovida, samas kaasneksid sellega uued väljakutsed. «Eestis ma tunnen võrkpalliliidu inimesi, nad on ammused tuttavad. Mõtlesin, et huvitav, kuidas ma teeksin seda tööd näiteks Poolas. Aga eks see ole organiseerimise küsimus ja guugeldamise vaev,» arvas Torilo.

Kuigi Torilo veedab praegu kogu aja Prantsusmaa koondisega, elab ta südames kaasa Eesti meeskonnale. Kolmapäevast kaotust Lätile nägi ta Saku suurhallis kohapeal ning ütles, et tegelikult tekkisid temal kõhklused meeskonna suhtes juba siis, kui augustis selgus, et raudvara Kert Toobal ei saa põlveoperatsioonist taastumise tõttu koondist aidata. «See võttis päris kõhedaks. Ma täitsa kujutan ette, mida noor sidemängija võis tunda, kui sai teada, et ta peab minema platsile. Tundsin talle kaasa, aga mulle ei tundunud, et tema oleks kaotusmängus alt vedanud. Ma arvan, et seal mängis rolli mitu tegurit,» ütles endine sidemängija Torilo lõpetuseks.

Õde on abielus endise Selveri mängijaga ja elab Lõuna-Koreas

Lincoln Williamsi (löögil).
Lincoln Williamsi (löögil). Foto: Tairo Lutter

Dagmar Torilo on pärit võrkpallurite perekonnast. Tema õde Doris on samuti endine võrkpallur, kes on abielus aastatel 2014–2017 Eestis mänginud diagonaalründaja Lincoln Williamsiga (pildil).

Omal ajal Tallinna Selverit esindanud austraallane mängib algaval hooajal Lõuna-Korea liigas Incheon Korean Air Jumbose klubi ridades. Williamsiga kolisid Lõuna-Koreasse ka abikaasa Doris ja nende kaks last Diana ja Demi Alice.

«Mul on alati sellest kohalikust võrkpallist, kus nad mängivad, pilt ees, sest me suhtleme kogu aeg ja oleme lähedased. Tihti Doris ei tee tervet hooaega lõpuni, vaid tuleb Eestisse, aga siis elame siit nendele mängudele kaasa,» selgitas Dagmar Torilo.

Lõuna-Korea liiga on eriline, sest seal võib igas klubi nimekirjas olla vaid üks välismängija. «Tänu sellele on leegionäridel väga suur tähelepanu. Lincoln peab pidevalt käima tähtsate sponsoritega lõunal, tal on oma abiline, kes on ka spetsiaalne tõlk ja aitab teda ning perekonda ööpäev läbi,» heitis Dagmar valgust oma õe perekonna elule Aasias.

Märksõnad
Tagasi üles