PORTUGALI LUMM ⟩ Hunnitud vaated ja lahked inimesed

Täiskuu vaikselt suikuva linna kohal. FOTO: Marko Saaret FOTO: Marko Saaret

Jõuan lennuki pardale üleni higisena. Keeran ventilatsiooni maksimumile ja hakkan uurima, millised laadijad, kõrvaklapid ja muud vidinad reisile kaasa said. Siis kõlab «boarding completed», lennuk ruleerib hoovõturajale ja pardateenindajad hakkavad ohutusmeetmeid tutvustama.

Lennuk aga rebib nüüd end maast lahti, tohutu pinge ja ärevus taanduvad, Portugali (taas)avastamine algab juba kahe tunni pärast.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Neli päeva Lissabonis kolm aastat tagasi andsid selge veendumuse, et tulen Portugali tagasi esimesel võimalusel. Ent mõistagi teeb elu oma korrektiive, tekkisid edasilükkamatud plaanid ja seejärel vallutas maa Covid-19. Normaalse elu ja vähegi inimlikuma reisivõimaluse taastudes ei mõelnud ma aga pikalt ja üks kogunenud lennuvautšeritest lunastas õhusõidu Lissaboni.

Kuivõrd esmatutvus Portugali pealinnaga oli tehtud, planeerisin nädalase reisi sihiga avastada seda lahedat maad laiemalt ja kogeda seda nii mere ääres, sisemaal kui ka mõneks päevaks taas Lissaboni külastades. Veerand tunnikest ja passikontrolli on läbitud, peagi vuran rendiautoga üle Euroopa Liidu pikima, 12-kilomeetrise Vasco da Gama silla. Vähem kui tunni pärast loodan tervitada Sesimbrat, pealinnast 50 kilomeetri kaugusel asuvat Atlandi-äärset väikelinna.

03.09.2021 06.09.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto