R, 9.12.2022

Helsingi ja Tallinna probleemid välistööjõuga on üsnagi sarnased

Meinhard Pulk
, ajakirjanik
Helsingi ja Tallinna probleemid välistööjõuga on üsnagi sarnased
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Helsingi ja Tallinn seisavad mõlemad silmitsi atraktiivsuse probleemiga.
Helsingi ja Tallinn seisavad mõlemad silmitsi atraktiivsuse probleemiga. Foto: Shutterstock

Helsingi linnapea Juhana Vartiainen tegi sel nädalal ettepaneku kuulutada Soome pealinn ingliskeelseks. Tallinna tipp-poliitikud ei arva, et Eestis peaks samamoodi tegema.

Vartiaineni ettepaneku taga oli asjaolu, et tihtipeale peab Soome avalikus sektoris lisaks välismaalaste jaoks keerulisele soome keelele valdama ka rootsi keelt. Nii lähevadki paljud välistudengid kohe pärast kooli lõpetamist riigist minema – lisaks keelelistele raskustele on põhjusteks ka bürokraatia ning kõrged maksud.

Vartiaineni meelest võiks ingliskeelset haridust pakkuda juba lasteaiast alates ning need, kes juba räägivad inglise keelt, ei peaks suhtlema avalikus sektoris soome või rootsi keeles.

Kuidas on olukord Soome lahe lõunakaldal?

«Kui Helsingi linnapea arutab keeleküsimuse probleemi, nentides, et noored lähevad ära, sest Helsingi ei ole atraktiivne, siis nii on ka ju Keskerakonna juhitud Tallinnas. Tihtipeale pakutakse välja lahendusi, mis pole ei kaasaegsed ega atraktiivsed. Vanus ei mängi siin suurt rolli,» lausus Reformierakonna linnapeakandidaat Michal ja märkis, et arenguetapid linnade vahel on siiski erinevad.

Siiski ütles Michal, et Tallinna asjaajamiskeel peaks olema riigikeel. «See, et inimene saab siin suhelda oma emakeeles, muudab linna kindlasti atraktiivsemaks. Aga ametlik keel Tallinnas võiks ikkagi olla riigikeel,» lausus ta. Tallinna murekoht on aga hoopis vastuseis riigikeelsele haridusele, ja seda lasteaia algusest peale.

Helsingi ja Tallinn seisavad mõlemad silmitsi atraktiivsuse probleemiga.
 
Helsingi ja Tallinn seisavad mõlemad silmitsi atraktiivsuse probleemiga.  Foto: Maru Betoonitööd OÜ

Oma panuse asetaks Michal hoopiski Helsingi-Tallinna kaksiklinna ning püsiühenduse arendamisele, mille idee pikaaegseks entusiastiks ta end peaks. See peaks aitama linnadel vastu seista emma-kumma linna konkurendile, Stockholmile ja Riiale. «Nii Helsingil kui ka meil on võtmeküsimus see, kuidas meil võrreldes konkurentidega läheb,» märkis Michal.

Ka Raimond Kaljulaid (SDE) ei läheks Helsingi linnapea ambitsioonika mõttega kaasa. «Jah, kui Tallinn tahab olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline linn, siis on kindlasti oluline, et linnaga asjaajamine oleks võimalik kolmes keeles: riigikeelele lisaks ka vene ja inglise keeles. Samas ma ei kujuta aga ette, kuidas me ütleme kolmandat-neljandat-viiendat põlve Nõmmel elavale tallinlasele, et ta peab linnaga asjaajamisel kasutama inglise keelt. Või siis eakale sotsiaalteenuseid vajavale venelasele, et nüüd me temaga enam vene keeles ei räägi.»

Mihhail Kõlvart, Tallinna linnapea

Helsingi uue linnapea mõttearendus on kindlasti mõeldud huvi äratamiseks. Rahvusvaheliste tippspetsialistide värbamisel on aga kõik pealinnad omavahel konkurendid.

Tallinnas on väga palju rahvusvahelisi ettevõtteid eesotsas meie võimeka IT-sektoriga, kus töötavad inimesed eri riikidest ja kus töökeeleks ja omavahelise suhtluse keeleks on inglise keel. Seda ei ole mõtet kuidagi reguleerida. Tallinnas on ka koolid, kus on tagatud ingliskeelne IB-õpe, siin on rahvusvaheline Euroopa kool ja ka ingliskeelsed eralasteaiad.

Need võimalused on mõeldud peredele, kes elavad Eestis ajutiselt. Kui inimene aga kolib Eestisse pikemaks ajaks, siis tahame, et inimene õpiks eesti keele selgeks. Eesti Vabariigi riigikeel on eesti keel ning asjaajamine toimub eesti keeles. Kui inimene tahab töötada avalikus sektoris, mõnes riigiasutuses või kohaliku omavalitsuse asutuses, siis loomulikult peab ta valdama eesti keelt. Omavalitsusena oleme muidugi huvitatud, et oluline info jõuaks kõigi tallinlasteni, sealhulgas nendeni, kes suhtlevad inglise keeles.

Märksõnad
Tagasi üles