R, 9.12.2022

Nädala nägu ⟩ Mustad ratsud, kes triikisid Karisele hääli

Mustad ratsud, kes triikisid Karisele hääli
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 6
«Kingmakers»: Mart Võrklaev, Priit Sibul, Jevgeni Ossinovski, Jüri Ratas.
«Kingmakers»: Mart Võrklaev, Priit Sibul, Jevgeni Ossinovski, Jüri Ratas. Foto: Johan Elm
  • Sotsiaaldemokraatidele palju valikut ei jäänud
  • Isamaad üllatas esimese vooru luhtumine
  • Helme: opositsiooniparteid «triigiti ära»

Ehkki Alar Karise nimi käis nimekirja koostades läbi juba mais, kombati avalikkuses veel mitme võimaliku presidendikandidaadi sobivust. Lõpuks said jutud lihtsalt sirgeks räägitud, öeldakse koalitsioonist, ning Karise kandidatuuri ülesseadmiseks andsid allkirja kõik 59 riigikogu koalitsiooniliiget.

«Ei olnud inimest, kes ütleks, et kindlasti ei soovi Karist toetada,» selgitas üks keskerakondlane. Karise kasuks rääkisid tasakaalukus ning suur kogemuste pagas juhtivatel ametikohtadel, sisulisi vastuargumente polnud.

Märgitakse, et riigikogu ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas oli «peakapten» – see, kes tegi Karisele kõne ettepanekuga kandideerida, samuti ei saa alahinnata tema tööd pärast luhtumist esimeses voorus.

Kuigi Kaja Kallas vedas nii läbi suve kui ka veel presidendiotsingute viimastel päevadel aktiivselt suhtlust eelkõige erakondade esimeeste tasandil, langes lõpupoole suur musta töö koormus ka fraktsiooni esimehele Mart Võrklaevale.

Koalitsioonis tekitas enim küsimusi sotsiaaldemokraatide käitumine. Kui Riina Sikkut olevat esialgu tõotanud Karist toetada, siis Jevgeni Ossinovski öelnud kõrvalt, et tõenäoliselt ei toeta teda keegi.

Nii tundus Reformierakonnale, et esmaspäeva hommikuks oli Ossinovski keeranud suurema osa fraktsioonist Karise vastu. Kui Ossinovski ütles varakult, et Karise läbikukkumine saab tulla koalitsiooni häältekao tõttu, siis Reformierakonnast nähti seda pelga katsena võimuliidu tervist õõnestada.

Pärast esimese valimisvooru põrumist avaldasid nii Reformierakonna kui ka Keskerakonna juhtivpoliitikud veendumust, et nende seast häältekadu ei olnud.

Lõpuni kindel ei saa salajasel hääletusel loomulikult olla, kuid keegi neist pole Oscari-vääriline näitleja ning seega saadakse aru, kui keegi mängib lolli, märgitakse Reformierakonnast. Kui koalitsioonist hääli kaduma läks, siis pigem Keskerakonnast, kus väidetavalt oligi kogu aeg mõni üksik kahtlev hääl, arvavad oravaparteilased.

Aega nõiajahiks – kelle hääled kaduma läksid – esmaspäeval polnud. Kes veel Karisele toetushäält andma ei kippunud, sai muu hulgas mõelda, mis on alternatiiv.

Kohalikeks valimisteks valmistuvad poliitkonkurendid ei saanud mööda vaadata ka sellest, et valimiskogu annaks võimaluse EKRE-le vähemalt kuu aega oma presidendisoosikuga mööda Eestit ringi käia ja trummi taguda.

Kohalikeks valimisteks valmistuvad poliitkonkurendid ei saanud mööda vaadata sellest, et valimiskogu annaks võimaluse EKRE-le.

Tunnistatakse, et määravaks sai Kaja Kallase avalikkuses välja öeldud Reformierakonna distantseerumine president Kersti Kaljulaidist.

Kahe valimisvooru vahel muutus meediast peegelduv vaatepilt sotsidele ebamugavaks. Neid kujutati valimiste läbikukutajana ning EKRE huvide teenijana, viinuks nad valimised valimiskogusse. Nii nähtigi, et koalitsiooni toetus Karisele on piisavalt tugev, Kaljulaidil reaalsed võimalused valimiskogus puuduksid, ning teatava paratamatusena läksid sotsid teiseks valimisvooruks Karise taha.

Seda, et Ossinovski oli sotside ridadest suurima mõjuga tegur valimistulemustele, kinnitati Postimehele ka nende fraktsioonist.

«Ta oskas kõige paremini analüüsida ja ennustada, mis toimub.»

Reformierakonnale andis kindlust sotside «mängurlik käik» kutsuda Karis teisipäeval veel korra enda juurde, sest paistis olevat eesmärk säilitada senine nägu: esmaspäeval olid nad kurtnud, et pole piisavalt Karise seisukohti kuulnud, siis saadi aga ka see linnuke kirja.

Kuigi haiglas viibinud Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder osales veebikoosolekutel, võib fraktsiooni aseesimeest Priit Sibulat pidada Karise valimisel kõige mõjukamaks.

Isamaalaste sõnul Karisele fraktsioonis vastuseisu ja kellegi veenmise vajadust ei olnud. Sibul küsinud 23. augustil, kui toimus esimene kohtumine presidendikandidaadiga, kas on keegi, kes ei hääleta Alar Karise poolt. Mitte keegi ei teinud häält.

Nagu Sibul on ka ise rõhutanud, ei mindud valima erakonna esimeest. Isamaas oldi seda meelt, et president tuleb ära valida riigikogus

Kuigi hääled olid olemas, teatas erakond kaks päeva hiljem hääletamise vabaks jätmisest. Avalikkusele paistis, et palju hääli Karisele Isamaast ei tule.

Isamaal on Karisega arvestatav maailmavaateline ühisosa, aga osalt siiski väärtused erinevad. Üks isamaalane selgitas, et hääletuse vabaks jätmisega taheti vältida võrdusmärgi tõmbamist Karise ja Isamaa programmi vahel.

Esmaspäeval olid mitmed Isamaa saadikud riigikokku lilled kaasa võtnud, sest oldi kindlad Karise äravalimises. Tema põrumine 63 häälega valmistas fraktsioonis pigem üllatuse. Esimese ja teise vooru vahel Sibul häälte kooshoidmiseks pingu­tama ei pidanud. «Minu küüniline hinnang on, et Reformierakond triikis ära Isamaa ja sotsid, ja sellest võime teha järeldused, et tegeldakse järgmise koalitsiooni piiride kompamisega,» hindas EKRE juht Martin Helme.

Teisipäeval valiti Karis 72 häälega Eesti presidendiks.

Märksõnad
Tagasi üles