Nobeli majanduspreemia laureaat Stiglitz toetab ettevõtete tulumaksu

Nobeli majanduspreemia laureaat Joseph Stiglitz. REUTERS/Bobby Yip FOTO: Bobby Yip

Nobeli majanduspreemia laureaat Joseph Stiglitz tunnustas üleilmset toetust ettevõtete tulumaksule, kuid ütles, et valitsuste kokkulepitud miinimummäär võitlemaks «üleilmastumise tumedama küljega» on liiga madal.

Üle 130 riigi toetab plaani võtta vastu vähemalt 15 protsendi suurune ettevõtete tulumaks, mille eesmärgiks on takistada riikidevahelist konkurentsi madalaima maksumäära osas, millega meelitada riiki suuri rahvusvahelisi ettevõtteid, kes soovivad oma maksukoormust minimeerima.

«See on fantastiline algatus,» ütles Stiglitz AFP-le Ambrosetti foorumil, mis toimub Itaalias Cernobbios maalilise Como järve kaldal. «Rahvusvaheliste korporatsioonide maksustamise süsteem, mis on üle 100 aasta vana, ei sobi 21. sajandi globaliseerunud majandusse,» rääkis ta.

Üleilmsed maksumuudatused lepiti kokku OECD eestvedamisel toimunud läbirääkimistel G20 ja arenguriikide rahandusministrite kohtumisel. Lõplik kokkulepe loodetakse saavutada enne G20 juhtide kohtumist Roomas oktoobris. Reformid loodetakse ellu viia 2023. aastaks. Kuid Ameerika majandusteadlase sõnul on 15 protsenti liiga madal.

«Arvan, et see peaks olema 25 protsenti, aga poliitika on kompromisside kunst. Loodan, et nad teevad vähemalt 20 protsenti,» ütles ta. «USA, Prantsusmaa ja Saksamaa on suurriigid, kes toetasid miinimummäära kehtestamist, et lõpetada võidujooks.»

Kuid osad riigid on selle plaani vastu, eriti Irimaa, kes meelitasid 12,5-protsendilise ettevõtte tulumaksumääraga saareriiki Apple'i ja Google'i Euroopa peakontorid. «Praegust süsteemi saab kuritarvitada ja see on üks põhjuseid, miks tegelik maksumäär on ametlikust maksumäärast oluliselt madalam,» ütles Stiglitz.

«Võidujooks põhja, milles oli oma osa ka Luksemburgil ja Iirimaal, õõnestas üleilmset solidaarsust ja majandussüsteemi, see on osa üleilmastumise tumedamast küljest.»

Ta ütles, et kokkulepe lõpetas ka «kohutava maksusõja», mis algas Donald Trumpi presidendiks olemise ajal, mil USA kehtestas tollimaksud veinile ja teistele EL-i toodetele kättemaksuks Prantsusmaal, Hispaanias ja teistes riikidest kehtestatud digimaksudele USA suurtele tehnoloogiaettevõtetele.

«Oleks katastroof, kui taoline maksusõda jätkuks,» ütles Stiglitz.

78-aastane akadeemik, kes oli 1990. aastatel president Bill Clintoni majandusnõunik, rääkis veel ühel oma lemmikteemal, kasinusmeetmetest. Stiglitz hoiatas, et Euroopa Liit ei peaks naasma püksirihma pingutamise juurde pärast 750 miljardi euro suuruse taastepaketi vastuvõtmist, toomaks liidu 27 liikmesriiki välja koroonaviiruse põhjustatud majanduskriisist.

«Euroopa ühines ja tegi valmis 750-miljardilise taastefondi, mida oleks pidanud tegema ka 2010. aasta majanduskriisi ajal,» ütles ta. «Nüüd anti raha ilma kasinusmeetmeteta.»

Eurotsooni võlakriisi ajal kehtestasid Euroopa juhid kasinusmeetmed Kreekale, Iirimaale, Portugalile ja Küprosele neile antud abi eest.

Suvel tegi EL taastepaketist ka esimesed väljamaksed. «Aga minu mulje on, et pole suurt usaldust, et tuleb ka teine väljamakse,» ütles Stiglitz. «On hea, et esimeste osamaksete tegemiseks ei kehtestatud mingeid tingimusi, sest raha andmisega oli kiire.»

«Aga kui nad naasevad vanade kommete juurde ja on tingimuste osas erakordselt ranged ega tee teist makset, sest ütlevad, et «sa ei teinud seda või toda», siis võivad mõned vanad probleemid uuest pinnale tulla. Saksa kantsler Angela Merkel, omaaegne kasinusmeetmete suur toetaja, on ametist lahkumas ja ehk on Saksa uus valitsus ka veidi rohkem paindlik,» ütles Stiglitz, kuid lisas, et see küsimus on jätkuvalt lahtine.

06.09.2021 08.09.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto