AK ⟩ Kalev Stoicescu: terrorismivastase sõja mõju USA välispoliitikale

Kaos Kabuli lennuväljal augusti lõpupoole: USA õhujõud viimas lennukisse US Air Force C-17 Globemaster III riigist põgenevaid afgaane. FOTO: Donald R. Allen/Scanpix

Joe Biden on juba viies järjestikune Ameerika Ühendriikide president, kes peab vastu seisma islami äärmuslikest vooludest võrsunud terrorismile. Tööpõld oli ja on ka tulevikus väga suur: Põhja-Aafrikast Kesk-Aasiani, Araabia poolsaareni ja Aafrika Sarveni. Probleemseid riike on seal palju, näiteks Liibüa, Süüria, Iraak ja Jeemen, kuid nende kohal troonib eriti praeguste sündmuste valguses Afganistan.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Al-Qaeda ja sellega seotud fanaatilised terroristid on Ameerikat rünnanud varemgi, näiteks New Yorgi Maailma Kaubanduskeskust (WTC) 1993. aastal ning USA saatkondi Keenias ja Tansaanias 1998. aastal, kuid tuhandete ohvritega brutaalne terrorirünnak Ühendriikide pinnal 11. septembril 2001, mis sihtis tuntumaid sümboleid (Pentagoni ja taas WTCd), oli täiesti enneolematu.

10.09.2021 13.09.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto