Tõnu Mertsina: kiire majanduskasvuga kaasnevad väljakutsed

Tõnu Mertsina. FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Kuigi aastases võrdluses mõõdetud teise kvartali tugeva 12,9-protsendilise majanduskasvu taga oli möödunudaastane väga madal võrdlusbaas, on Eesti majandus kasvanud kiiresti ka kvartali võrdluses, kus sellist baasiefekti ei ole, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. 

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kvartali võrdluses arvutatud viimase nelja kvartali keskmine SKT kasv oli viimase 24 aasta tugevaim – viimati, kui nii võib üldse öelda, nägime vaid veidi tugevamat kasvu 1997. aastal. Käesoleva aasta esimesel poolel kasvas Eesti majandus 8,5 protsenti. Teises kvartalis ületas SKT maht püsivhindades 6,7 protsenti pandeemiaeelse tipu ja oli 4,7 protsenti kõrgem pandeemiaeelsest võrreldavast, 2019. aasta teisest kvartalist.

Kuigi teise kvartali majanduskasv oli väga tugev, jäi 20 tegevusalast ligi poolte lisandväärtuse maht allapoole kahe aasta tagust taset. Kõige suurem oli vahe pandeemiaeelse ajaga majutuses ja toitlustuses, põllu- ja metsamajanduses, energiatootmises ning kunsti ja meelelahutuse tegevusalades. Seevastu kõige suurema hüppe üle pandeemiaeelse võrdluskvartali tegid ITK, veevarustus, transport ja ehitus.

Kuigi töötlev tööstus andis teises kvartalis suurima panuse majanduskasvu, oli seal loodud lisandväärtus ikka veel väiksem kui kaks aastat tagasi. Seega, majanduskasv on küll tugev, kuid tegevusalade järgi ebaühtlane – paljude tegevusalade lisandväärtus ei ole veel taastunud pandeemiaeelse tasemeni ja need alles taastuvad möödunudaastasest löögist.

09.09.2021 11.09.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto