AK ⟩ Paavo Matsin: mida me suudame ette näha?

Paavo Matsin FOTO: Ragnar Peets

On muidugi selge, et humanitaaria asub kuskil ahaa ja uhuu vahel, kuid tal on võime õpetada inimesele mitut olulist asja, kirjutab kirjanik ja Postimehe uus kolumnist Paavo Matsin.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kui mõelda kaksiktornide tragöödiale, on võrdlemisi tavaline ilmselt äratundmine, et inimene ei oska ikka suurt midagi ennustada. Tõesti, kui võtta mõni ootamatu katastroof, siis kehtib reegel, et me tavaliselt ei näe neid väikeseid kvantitatiivseid muudatusi ühiskonnas ja meid ümbritsevas, mis kogu aeg tasakesi toimuvad, et jõuda siis lõpuks mingile kvalitatiivselt teistsugusele tasandile. Me ei oska näha ühiskonna väikeseid mullikesi enne keemahakkamist. Kaoseteooria klassikaline näide on toolil istuvast mehest, kellel võib päris pikka aega juukseid ükshaaval märkamatult välja tõmmata, enne kui keegi järsku karjatab, et mingi kiilakas on ruumis!

Läänemaises meedias on suurt kõmu tekitamas noorima oma raha ise välja teeninud naismiljardäri Elizabeth Holmesi kohtulugu. Järgmiseks Steve Jobsiks kutsutud daam jättis küll kooli pooleli (Stanford, keemia), aga tema uskumatut imemasinat, mis kasutades leiutaja Edisoni ideid, pidi tegema meditsiinitestide analüüsi alal ulmelise läbimurde, toetasid mõned aastad tagasi veel Donald Trump, Walmarti-Wattonid, kindral Mattis ja isegi Henry Kissinger. Nüüd on ilmnemas ikkagi, et tema bondiliku pahalasenimega ettevõte Theranos oma 900-miljardilise (!) väärtusega oli tegelikult rajatud väljamõeldisele. Ka parimad meie hulgast ei suuda kõike ette näha.

10.09.2021 13.09.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto