Helena Eglit: USA jätkab sõda kurjuse vastu mitmel rindel

Helena Eglit FOTO: Mihkel Maripuu

President George W. Bush kuulutas 20 aastat tagasi pärast 9/11 rünnakuid välja «terrorivastase sõja». Kuigi vähem kui kaks nädalat tagasi tõmbas president Joe Biden Bushi algatusele Afganistanis joone alla, pole terrorivastane võitlus Ühendriikide sise- ja välispoliitiliselt kaardilt kadunud. Islamiterrorismi kõrvale on kerkinud teine (ning võimsam) üheksapealine hüdra – paremäärmuslik terrorism.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Lugematu arv kordi on nenditud, et pärast katastroofilisi 9/11 rünnakuid pole maailm enam endine. See on tõsi, sest 9/11 muutis ameeriklaste hirmutaju ning kummutas uskumuse, et laiuvad ookeanid kaitsevad Ühendriike võimaliku välisagressiooni eest. Riiki rünnati aga tema südames, mistõttu oli see lisaks inimelude kaotusele valus ka sümboolses mõttes.

Sümboolselt ränk oli rünnak ka tänavu jaanuaris ühele Ühendriikide olulisimale hoonele Kapitooliumile. Nii nagu 9/11 ründajate eesmärk oli lammutada demokraatiat, soovisid seda teha ka Kapitooliumi mässulised, kuigi viimased kujutlesid end vabaduste kaitsjatena. FBI juht Christopher Wray sõnas Kapitooliumi ründamise järel, et parempoolsed ekstremistid moodustavad lõviosa kodumaisest terrorismist ning vastutavad viimase kümnendi kõige verisemate rünnakute eest. Parempoolse äärmusluse probleem on aga islamiterrorismi kõrval tagaplaanile jäänud – avalik diskursus keerleb jätkuvalt ümber viimase.

09.09.2021 11.09.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto