Juhtkiri ⟩ Mõõdukas optimism

  • Oodatud majanduskriis on jäänud esialgu tulemata
  • Majandusprognoosi ei saa võtta aga ainult positiivsena
  • Hinnatõus räsib kõige haavatavamaid inimgruppe
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts

Rahandusministeeriumi 9,5-protsendilise majandus­kasvu ennustus lubab mõõdukat optimismi, ent majanduslikes väljavaadetes varitsevad ka ohud, mis võivad tabada igaühe rahakotti.

Kui koroonakriisi valguses paistis, et majanduskriis räsib Eestit ja ­teisigi maailma riike iseäranis rängalt, siis nii pole juhtunud. Riikide majanduselu pole kokku kukkunud ja lühema aja väljavaated on positiivsed. Ometi on selge, et vanaviisi jätkata ei saa.

Eks selgitanud rahandusministeerium eile ning see on kirjas ka majandusprognoosis, et paljuski läheb riigi eelarvetulude kasv eelmise aasta kriisist tekkinud eelarveaugu lappimiseks. Niisamuti nenditakse prognoosis, et kiire hinnatõus sööb ära majanduskasvust tekkida võiva tarbimislaine.

Hinnatõus ongi nimelt statistikaameti andmeil viimase kümne ­aasta kiireim. Me oleme näinud ja oma raha­koti peal tunnetanud, kuidas on kasva­nud näiteks elektri ja kütuse hinnad. See paneb uudise kasvavast majandusest hoopis teise perspektiivi. Kui majandusennustus põhineb ikkagi keskmistel arvudel, on selge, et osa majandusest ja osa inimestest nõuab suuremat tähelepanu.

Kirjutab ju tänases arvamusloos Swedbanki analüütik Tõnu Mertsina, et majanduses pole taastunud võrdselt kõik valdkonnad. ­«Kuigi teise kvartali majanduskasv oli väga tugev, jäi 20 tegevusalast ligi ­poole ­lisandväärtuse maht allapoole kahe aasta tagust taset. Kõige suurem oli vahe pandeemiaeelse ajaga majutuses ja toitlustuses, põllu- ja metsamajanduses, energiatootmises ning kunsti ja meelelahutuse tegevusaladel,» ütleb ta.

Kui inimesed näevad jätkuvat hinnatõusu, tajuvad nad rohepööret vaenlasena. Rohepööre on paratamatus, kuid tuleb olla näoga oma inimeste poole ja aidata hättasattunuid.

7

Küsimus on, kuidas neid ­valdkondi järele aidata. Samasugune küsimus on, kuidas aidata neid inimesi, keda hinna­tõus eriti rängalt tabab. ­Vaesus on Eestis tõsiasi ja kõik inimesed ei läinud pärast II sambast raha väljavõtmist kaubanduskeskustesse ­tunglema. Ühtlasi on selge, et elektri ja ­kütuse kallinemine toob hinnatõusu kaasa teisteski valdkondades.

Hinnatõus viitab sellelegi, et Eesti majandus ja siit tulenev eelarve koostamine sõltuvad palju välistest teguritest. Eks ole hinnatõusu vedanud koroonapiirangutest johtunud tarneraskused ja saastekvootide kauplemise süsteem.

Suurem teema on aga Euroopa ­Komisjoni kavandatud rohepööre, mis nõuab senisest rohkem ­taastuvenergia kasutamist ja seniste energiaallikate kasutamise vähendamist. Ehkki Euroopa Komisjon on välja käinud ka raha Õiglase Ülemineku Fondist, on selge, et need summad ei ole nii suured, kui läheb vaja võimalikust rohepöördest tekkiva hinnatõusu tasandamiseks.

Rohepöörde probleem on selles, et kui inimesed näevad jätkuvat hinnatõusu, tajuvad nad rohepööret vaenlasena. Siin seisab Eesti valitsus ­silmitsi ülesandega kahel rindel: esiteks kaubelda Euroopa Liidult diplomaatiliselt võimalikult palju vabadusi ja toetusi ning teiseks olla näoga oma inimeste poole ja aidata hättasattunuid. Rohepööre on paratamatus, kuid me peame juba praegu mõtlema, kuidas rohepöörde ­tingimustes oma majandust ­edendada. Sestap ei tohiks me lasta end petta ligi kümneprotsendilise majanduskasvu ennustusest.

09.09.2021 11.09.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto