AK ⟩ Iirlasest ekspert vaktsiinivastastest: lootusetuid juhtumeid ei ole

Piirangute ja vaktsiinide vastu meelt avaldanud protestijad juulis Dublini kesklinnas O'Connelli sillal. Professor Ciara Greene'i sõnul ei tohiks vaktsineerimisvastaseid pidada lootusetuteks juhtumiteks, selle asemel tuleks püüda neid mõista. FOTO: Niall Carson/pa/scanpix

Koroonavandenõuteoreetikuks saamisel võib tihtipeale olla põhjuseks mõni varasem trauma, mis põhjustab usaldamatust meditsiiniasutuste vastu, nentis University College Dublini (UCD) psühholoogiaprofessor Ciara Greene, kelle sõnul tuleb püüda mõista selliste veendumuste tekkeni viinud protsessi.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Ehkki Iirimaa on vaktsineerimistabelites Euroopa tippude seas ja vaktsiinivastaste aktsioonid ei paista olevat erilist käitumuslikku mõju omanud, levib koroonaviirusega seotud väärinfo sealgi.

Väärinfot ja selle mõjusid süvitsi uurinud Greene juhib nüüd ambitsioonikat nime kandvat uurimisprojekti «Inokuleerimine Covid-19 väär­info vastu», mida professor võrdles Postimehele antud intervjuus vaktsineerimisega selle traditsioonilises tähenduses. Lõpptulemusena loodetakse leida meetodid, mis oleks pandeemiaaja valeinfoga võitlemisel efektiivsemad kui praegused üldsõnalised hoiatused.

Pandeemiaga samal ajal levib ka infodeemia. Kuidas teile tundub, kas valeinfo mõttes oli olukord hullem eelmisel aastal, kui kogu maailm püüdis aru saada uuest viirusest, või hoopis praegu seoses kõige sellega, mis toimub vaktsiinide ümber?

Seda ei saa vaadata ühedimensioonilisena, kas olukord on praegu parem või halvem. Sõltub sellest, kellele keskenduda.

Üks asi, mida meeles pidada, on see, et kui me räägime väärinfost ja desinformatsioonist internetis, näeme, et 2015.–2016. aastast alates on selle levik märgatavalt suurenenud. Aga andmed näitavad, et enamiku väärinfost internetis loob väike arv inimesi ja samamoodi näeb seda väike arv inimesi. Kuigi väärinfot on palju, ei puutu suurem osa inimestest sellega kokku.

Enamasti puututakse kokku vaid väga väikese hulga väärinfoga, kuigi seda ringleb palju. Aga kui ei kuuluta teatud rühma, näiteks vaktsineerimisvastaste sekka, kus võib näha hulgaliselt vaktsineerimisvastast desinformatsiooni, siis sotsiaalmeedias omi asju ajav tavaline inimene ei pruugi sellega kuigi palju kokku puutuda.

10.09.2021 13.09.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto