R, 9.12.2022

ÜLEVAADE ⟩ Kreml läheb valimistel põhiseaduslikku enamust püüdma

Karl-Hendrik Pallo
Kreml läheb valimistel põhiseaduslikku enamust püüdma
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Eelhääletamine Handi-Mansimaa autonoomses piirkonnas algas 29. augustil. 
Eelhääletamine Handi-Mansimaa autonoomses piirkonnas algas 29. augustil. Foto: Aleksei Andronov/tass/scanpix
  • Režiim liigub aina enam Putini isikukultuse poole
  • Riigiduuma valimistel on Ühtse Venemaa jaoks tähtsaim vältida skandaale
  • Helsingi Ülikooli professor: need valimised Vene tulevikutrajektoore ei määra
  • Opositsioon: ettevõtjad on nii ärahirmutatud, et isegi kontorit ei anta üürile

Poliitikavaatlejate sõnul nädalavahetusel toimuvatelt Vene riigiduuma valimistelt suuri üllatusi oodata ei ole, Kremlile on esmatähtis skandaalide vältimine ning samal kursil järgmiste presidendivalimiste poole seilamine.

Helsingi Ülikooli Venemaa poliitika professori Vladimir Gelmani sõnul ei määra need riigiduuma valimised suurel määral Venemaa tulevikutrajektoore.

«Pigem on Kremli silmis tegemist soojendusega 2024. aasta presidendivalimisteks ning üritatakse kõigest jõust säilitada põhiseaduslik enamus, selleks rakendatakse kogu riigiaparaat,» arvas Gelman PonarsEurasiale antud kommentaaris.

Vene võimupartei Ühtne Venemaa võitis eelmistel riigiduuma valimistel 2016. aastal 450-kohalises riigiduumas 343 mandaati, mis andis parteile põhiseaduslikuks enamuseks vajalikud 2/3 kohtadest.

Poliittehnoloogiate keskuse analüütiku Boriss Makarenko ja Moskva Carnegie keskuse programmi «Venemaa sisepoliitika ja poliitilised institutsioonid» juhi Andrei Kolesnikovi sõnul on seega nende valimiste üks põletavam küsimus see, kas Ühtne Venemaa suudab oma põhiseaduslikku enamust ka hoida.

Võimu kindlustamine

«Poliitiline süsteem ei ole vahepeal palju muutunud. Riigiaparaat hoiab jätkuvalt tugevat kontrolli parlamendierakondade ja kodanikuühiskonna üle. Selles ühiskonnamudelis piiravad võimud kõigi vabadusi, kes kontrollile ei allu,» leidsid politoloogid oma Carnegie mõttekoja analüüsis.

University College Londoni õppejõu Ben Noble’i sõnul on samuti võimul olev eliit stagneerunud ning mudib olemasolevat süsteemi vaid enda võimu kindlustamiseks. «Eliit peab aga üha rohkem jõudu kasutama, et pinnal püsida, ja status quo hoidmise hind on üha tõusmas,» leidis Noble PonarsEurasia veergudel.

Vene riigiduuma hoone ees olev valimisreklaam 8. septembril.
Vene riigiduuma hoone ees olev valimisreklaam 8. septembril. Foto: Natalia Kolesnikova/afp/scanpix

Analüütikute sõnul on võimupartei viimaste valimistega võrreldes nõrgemas positsioonis, kuid partei de facto juhi ja riigipea Vladimir Putini populaarsus tagab neile jätkuvalt piisava legitiimsuse.

«Režiim on viimase viie aasta jooksul liikunud aina rohkem isikukultuse poole. Pärast kahte kümnendit on Putin ikka rohkem kui 60 protsendi venelaste silmis riiki ühendav mõjur ja stabiilsuse tagaja,» kirjutasid Makarenko ja Kolesnikov.

Teadlaste sõnul on oodata Putini Venemaa madalaimat valimisaktiivsust, sest inimesed ei usu enam Vene parlamentaristlikku süsteemi. Samuti on Ühtse Venemaa enda populaarsus 2016. aastaga võrreldes viiendiku võrra langenud.

Carnegie mõttekodalaste arvates kutsusid languse eelkõige esile 2018. aasta otsus tõsta pensioniiga naistel 55 eluaastalt 63 eluaastani ja meestel 60-lt 65 aastani. Tegemist oli esimese pensioniea tõusuga riigis pärast seda, kui süsteem 1950ndatel kinnistati.

Navalnõi targa hääletamise taktikat jaganud veebilehed blokeeriti, kuna võimude teatel kasutati seda äärmusorganisatsiooni töö jagamiseks.

«Ühtse Venemaa silmis on seetõttu kaalukausil eelkõige oma legitiimsuse tõestamine. Selleks on vaja, et need valimised mööduksid ilma skandaalide ja valimispettuste vastaste protestideta,» leidsid Makarenko ja Kolesnikov, kelle arvates suureulatuslikke proteste ja vastuolulisi valimisi suure tõenäosusega ka oodata ei ole.

«Stsenaarium number üks on see, et Ühtne Venemaa saab põhiseadusliku enamuse ning riik liigub samal kursil edasi 2024. aasta presidendivalimiste poole. Nendel valimistel on ka õhkõrn võimalus, et mõni väiksematest parteidest parlamenti lisanduks, kuigi nende tulek laias pildis muutust kaasa ei tooks,» leidsid politoloogid.

Praegu on peale Ühtse Venemaa riigiduumas esindatud ka Vene Föderatsiooni Kommunistlik Partei (42 kohta), Vene Liberaaldemokraatlik Partei (39 kohta) ja Õiglane Venemaa (23 kohta). Võimalike parlamenti lisandujatena nähakse parteisid Uued Inimesed ja Vene Pensionäride Sotsiaalse Õigluse Partei.

Poliitikavaatlejate sõnul kiusab Kreml oma vähese populaarsuse tõttu opositsioonipoliitikuid eriti intensiivselt taga.

Lisaks Aleksei Navalnõi mürgitamisele ja vangistamisele keelasid võimud ka kõigil ta toetajatel ja liitlastel valimistel kandideerimise, kuulutades kogu liikumise ekstremistlikuks.

Eelmisel nädalal blokeeriti veel Navalnõi targa hääletamise taktikat jaganud veebilehed, kuna võimude teatel kasutati seda äärmusorganisatsiooni töö jagamiseks.

Valimisseaduse muutmine

Targa hääletamise meetod tähendas sisuliselt seda, et protestihääli andvaid inimesi teavitati, millise Ühtse Venemaa vastase kandidaadi poolt oma valimisringkonnas hääletada tuleks. See aitas protestihääli koondada näiteks 2019. aasta Moskva linnaduuma valimistel.

Protestihäälte edasiseks lõhestamiseks kasutab Kreml ka võltskandidaate. Selle markantseim näide on Peterburi opositsioonipoliitik Boriss Višnevski, kellele tekkis vahetult enne valimisi kaks samanimelist ja sarnase välimusega vastaskandidaati.

Režiim on viimase viie aasta jooksul liikunud aina rohkem isikukultuse poole.

Vene politoloog ja Poliittehnoloogiate Keskuse analüütik Boriss Makarenko

Novaja Gazeta teatel värbasid võimud juulis ka näitlejaid, kes sotsiaalmeedias homoseksuaalseid Liberaaldemokraatliku Partei toetajaid mängiksid. Selle abil loodeti demoraliseerida partei tuumikvalijateks olevaid noori mehi, kes LGBT õiguste eest seista ei soovi.

Vene Liberaaldemokraatliku Partei juht Vladimir Žirinovski 8. septembril.
Vene Liberaaldemokraatliku Partei juht Vladimir Žirinovski 8. septembril. Foto: Sergei Ilnitski/epa/scanpix

Lisaks protestihäälte lõhestamisele vahistati mai lõpus demokraatiameelse Avatud Venemaa endine juht Andrei Pivovarov ning juunis survestati riigist lahkuma opositsioonilise partei Jabloko tipp-poliitik Dmitri Gudkov.

Pivovarov on võimude pahameeleks oma vangikongist riigiduuma valimistele kandideerimist jätkanud. «Kätte on jõudnud aeg inimeste ja ideede, mitte lippude jaoks,» lausus Pivovarov intervjuus Nastojaštšeje​ Vremjale vahetult enne oma vangistust.

Tema kampaaniameeskonna sõnul on kampaania pidamine raske, sest praegustes oludes on raskendatud isegi kontoripinna leidmine.

«See on enesetsensuur. Võimud on ettevõtjad nii ära hirmutanud, et viimased kardavad oma ärist ilma jääda, kui nad opositsioonilisi jõude võõrustavad või nende raha vastu võtavad,» kirjutas Pivovarovi tiim augusti lõpus Telegramis.

Oma võimu konsolideerimise eesmärgil on Kreml valimisvaatluste ühenduse Golos sõnul valimisseadust viimase viie aasta jooksul muutnud vähemalt 19 korda.

«See arv on täiesti hullumeelne,» lausus poliitikavaatleja Maria Snegovaja Raadio Vaba Euroopale, lisades: «Me ei ole mitte midagi sellist varem näinud. Isegi arvestades, et ka eelmised valimised ei olnud vabad.»

Vene riigiduuma valimised

  • Toimuvad 17.–19. septembrini. Esimest korda korraldatakse valimised kolmel päeval, mis opositsiooni sõnul hõlbustab valimiste võltsimist, sest nende vaatlemine on raskendatud.
  • Aleksei Navalnõi liikumine tasalülitati suve jooksul, kuna liikumine koos selle toetajatega kuulutati ekstremistlikuks.
  • Lisaks vahistati mai lõpus ka demokraatiameelse Avatud Venemaa endine juht Andrei Pivovarov ning juunis survestati riigist lahkuma opositsioonilise partei Jabloko poliitik Dmitri Gudkov.
  • Kreml kasutab protestihäälte lõhestamiseks võltskandidaate.
  • Vene võimupartei Ühtne Venemaa võitis eelmistel riigiduuma valimistel 2016. aastal 343 kohta 450-kohalises riigiduumas, mis andis parteile põhiseaduse muutmiseks vajaliku ainuvõimu. Võimuerakonna eesmärk on teha sama ka tänavu.
  • Valimisaktiivsus 2011. aasta valimistel oli 60 protsenti, 2016. aasta valimistel 47,84 protsenti ja selle langemist oodatakse ka nendelt valimistelt.
Märksõnad
Tagasi üles