Teadlase pilguga ⟩ Mart Kalm: uuendatud Tammsaare park ja rahvusooperi aupaiste

Mart Kalm FOTO: Tairo Lutter

Tammsaare pargi põhjalik rekonstrueerimine paar aastat tagasi oli märgiline sündmus, sest Tallinnas tervikuna on avalik haljastus jõhkralt alahooldatud. See on tegelikult laiem kultuuriline probleem, erinevalt lääneeurooplastest arvavad talutaustaga eestlased, et rohi ja puud-põõsad kasvavad iseenesest ning nende hoolduse peale pole mõtet kulutada, kirjutab Eesti kunstiakadeemia rektor ja arhitektuuriajaloolane Mart Kalm. 

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Tammsaare pargi uuenduse järgsed arvustused olid rahulolematud, ent nüüd, kui haljastus on saanud mõeldud suurusesse kosuda, on ehk mõistlik heita rahulikum pilk.

Pargi rekonstrueerimise võistlusel 2012. aastal sai arhitektide Mihkel Tüüri ja Ott Kadariku võistlustöö «La belle époque» esikoha teenitult, sest oskas üleliia mööbeldamata pargi kihid üheks liita ja kaasaja juurde lisada.

Ehk kõige radikaalsem samm oli Estonia taga 1905. aasta veresauna monumendi nihutamine. Arhitektide mõte oli taastada kultuursemas vormis kunagine turusagin Estonia taga, milleks jäi monument nende meelest ette. Oli ju Estonia ehitatud eestluse manifesteerimiseks turu äärde kõige käidavamasse kohta. Alles stalinistlik taastamine tegi Estonia endasse sulgunud kunstitempliks, mille ette sobis 1958. aastal püstitatud skulptor Lembit Palutederi akademistlik figuurigrupp.

10.09.2021 13.09.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto