R, 9.12.2022

Andi Hektor: terrorirünnak kui innovatsioonivedur

Andi Hektor
, kolumnist
Andi Hektor: terrorirünnak kui innovatsioonivedur
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Andi Hektor FOTO: Erakogu FOTO: Erakogu
Andi Hektor FOTO: Erakogu FOTO: Erakogu Foto: Erakogu
  • Katastroofilised sündmused ja sõjad on viinud innovatsioonini
  • Teine maailmasõda oli suur innovatsioonivedur
  • 9/11 rünnakud on uuendusi toonud ka Eestis

Just 9. septembril 2001 adusin selgelt ja sirgelt, kui tilluke on meie globaalne külake. Tol õhtul sattusin juhuslikult ühte Tartu kõrtsi, kus nurgas mängis telekas, näidati CNNi uudiseid. Sealsamas ekraani lähedal istus üks New Yorgi perekond. Nad lihtsalt vaatasid õudust täis silmadega ja sõnatult toimuvat. Neid nähes tundsin torget – abstraktne ja elukauge tragöödia muutus hetkega isiklikuks, kirjutab kolumnist Andi Hektor.

9/11 põhjustas Ühendriikides kriisi, mis ringlainetusena levis üle maailma. Lihtsustatult, Ühendriigid oli ju supervõim. Võidetud oli külm sõda, Iraagis toimuv oli näidanud ülevõimu ka «kuumal» lahinguväljal. 9/11 oli aga nagu ootamatu löök kubemesse. Füüsiliselt nõrk, emotsionaalselt ülivalus! Aga nagu me teame, iga kriis peidab endas võimalusi. Kas ja milline on 9/11 terrorikriisist tekkinud innovatsioonilaine? Enne selle raske teema sakutamist hüppan pool sajandit varasemasse aega, II maailmasõtta.

See sõda tekitas tohutuid kannatusi, aga ka teadusliku ja tehnoloogilise hüppe, innovatsioonipahvaku majanduses ja ühiskonnas. Just siis hakkas läänemaailm ennast defineerima liberaalse demokraatia kandjana. Sellised mõisted nagu sõna-, meelsus- ja akadeemiline vabadus said praeguseni säilinud vormi ning oma koha liberaalse demokraatia lõimede hulgas just tollal.

Ühest küljest on kriisi innovaatiline toime ju väga lihtsalt mõistetav: põlevast kontorihoonest üritab susside vihinal pääseda ka senini neid kõige rohkem lohistanud töötaja. Teisalt, innovatsioonpahvak ei sünni kiiremast või hoolsamast töötamisest! See sünnib uutest ideedest, teistmoodi mõtlemisest, organisatoorsete, bürokraatlike ja sotsiaalsete piirangute «painutamisest». Mitmed tollased autorid on oma memuaarides jutustanud, kuidas II maailmasõja ajal pandi koos töötama väga erineva taustaga spetsialistid: insenerid, teadlased, sõjaväelased, militaar- ja tsiviilametnikud. Sageli pärinesid nad eri riikidest, olid põgenikud, väga erineva sotsiaalse taustaga. Nii riigiasutused kui ettevõtted vähendasid bürokraatiat ja muutsid töökorraldust efektiivsemaks.

Ühest küljest on kriisi innovaatiline toime ju väga lihtsalt mõistetav: põlevast kontorihoonest üritab susside vihinal pääseda ka senini neid kõige rohkem lohistanud töötaja. 

Nüüd aga tagasi 9/11 (innovaatilise) mõju juurde. Paljusid selle aspekte tunneme iga päev, näiteks reisides. Just see sündmus tõi lennujaamadesse järjest põhjalikumad turvakontrollid, mille juurde käib palju keerulist aparatuuri. Teisi tagajärgi teame ehk vähem, olgu selleks siis luurevõimekuste suurendamine, lennundusprotseduuride või pilvelõhkujate ehitusnormide muutmine. Muidugi, kõik see pole innovatsioon. Aga nagu juba mainitud, see võib luua aluse innovatsiooniks. Kui reegleid kiirelt muudetakse, organisatsioone reformitakse ja nõutakse efektiivsust, siis on innovatsioonilõhn juba tugevalt õhus! Tõepoolest, näiteks on paljud turvaskannerites kasutatud uudsed tehnoloogiad jõudnud nüüd otsaga meditsiinilistesse röntgenseadmetesse.

Ootamatult olen jõudnud puändini. Üks uudne tehnoloogia – atmosfäärikiirguse tomograafia –, mida arendame Eestis, on tegelikult juured alla saanud just 9/11 terroriakti tõttu. Just selle sündmuse järel otsis Ühendriikide valitsus omal ajal tehnoloogiat, et tuvastada ohtlikke materjale tolli- ja turvakontrollis. Just seetõttu pakkusid välja mõned Los Alamose labori teadlased ja arendajad välja uudse idee, et skaneerimiseks võiks kasutada looduslikku kiirgust. Just tõugatuna nendest arengutes hakkasime siin Eestis seda tehnoloogiat täiendama. Jah, maailm on ikka tilluke ja ümmargune.

Märksõnad
Tagasi üles