JUHTKIRI ⟩ hoolime oma eakatest

  • Sellest sügisest saab ennekõike vaktsineerimata inimeste pandeemia
  • Peame keskenduma vanemate inimeste vaktsineerimisele
  • Samas ei tohi unustada ka teisi vanuserühmasid, sealhulgas noori
Vaktsineerimisbuss. FOTO: EVE NAABER

Teadlaste hulgas on pikalt arutatud revaktsineerimise vajalikkuse üle. Koroonaviiruse Delta tüve kiire ja laialdane levik on näidanud, et haigestunute hulk kasvab sügisese laine ajal taas suureks. Samas tekitab muret immuunpuudulikkuse all kannatavate inimeste antikehade tase. Lahendust on muu hulgas nähtud kolmanda vaktsiinidoosi süstimises.

Eesti jaoks tähendaks see sisuliselt vaktsineerimist kahel rindel. Ühelt poolt on meil veel suur hulk vaktsineerimata inimesi. Kui tahame kaitsepoogitute hõlmatuselt jõuda samale pulgale Soome ja Taaniga, kes on hakanud liikuma piirangutevabama elukorralduse poole, siis praeguste näitajate juures on Eestil veel omajagu minna, et ületada 70 protsendi piir. Lisadoosist saaksime rääkida vaid nende elanike puhul, kes on eelnevalt kaks doosi kätte saanud.

Mingis mõttes kobame viirusega võideldes pimeduses, sest kõikide asjaolude kohta pole veel täielikku selgust. Tänases Postimehes kirjutame sellest, et kui tahame kujundada inimesel kaitse viiruste vastu, peab viirusvastaste antikehade hulk veres olema vastaval tasemel.

Konks peitub aga selles, et me ei tea, millisest antikehade hulgast see soovitud tase algab. See on kahtlemata argument neile, kes pooldavad kolmanda doosi manustamist riskirühmadele.

Siiski ei maksaks arvata, et praegu kasutuses olevad vaktsiinid jääksid liiga lahjaks. Igapäevane haigestunute osakaal räägib vaktsineerimis­kuuri lõpule viinute kasuks. Lisaks on Pfizeri/BioNTechi vaktsiini loomise taga olnud teadlased kinnitanud, et Delta variant küll levib väga tõhusalt, kuid õnneks reageerib hästi vaktsiinile. Tõsi on see, et kaitse nakkuse eest väheneb aja jooksul, kuid kaitse raske haigestumise eest kestab kauem.

Eesti vaktsineerimisplaan peaks üha rohkem keskenduma nende eakate kaitsepookimisele, kes pole seda veel mingil põhjusel saanud ega tahtnud teha. Vaid nii vähendame survet tervishoiusüsteemile.

1

Kui Eesti tahab vähendada raskemate haigusjuhtumite arvu ning vältida seeläbi haiglate ülekoormatust, siis piisaks matemaatiku ja valitsuse teadusnõukoja liikme Krista Fischeri sõnul meil esialgu ka sellest, kui suudame eakate vaktsineerituse 80–90 protsendi peale tõsta. Selle tulemusena oleks haiglas viis korda vähem koroonapatsiente.

Arvutused põhinevad Fischeri augusti lõpus ja septembri alguses tehtud vaatlustel, kus ta täheldas, et vanemate kui 70-aastaste patsientide seas on endiselt väga palju vaktsineerimata inimesi. Kui kasvõi arvestatav osa neist oleks varem kaitsesüstitud, siis räägiksime ilmselt palju väiksemast arvust erakorralist abi vajavatest inimestest. Seega, vaktsineerimine vähendaks nakatumise ja haiglasse sattumise tõenäosust.

Sellest lähtudes peaks Eesti vaktsineerimisplaan üha enam keskenduma nende eakate kaitsepookimisele, kes pole seda veel mingil põhjusel saanud ega tahtnud teha. Ka eakate lähedased peaksid rohkem pöörama tähelepanu oma vanavanemate heaolule. Ideaalse võimaluse selleks andnuks eilne vanavanematele pühendatud päev.

Vaid nii suudame vähendada survet tervishoiusüsteemile ja hoida plaanilise ravi avatud neile, kes seda hädasti vajavad. Seejuures ei tohiks ka teisi sihtrühmi ära unustada. Käesoleva sügise haigestumislainest saab ennekõike vaktsineerimata inimeste pandeemia. Iga vaktsineeritu oleks väike samm avatuma ja turvalisema ühiskonna poole.

11.09.2021 14.09.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto