LHV otsib uusi lahendusi mulla alt

Tavaline (vasakul) ja allakülviga viljapõld pärast viljakoristust. Kui vili on korjatud, alustavad kasvu alla külvatud taimed ning mulla huumusesisaldus kasvab. Tavaliselt põllult hakkab saagikoristuse järel eralduma kasvuhoonegaase.  FOTO: Robin Saluoks

LHV on teada andnud, et neil on esialgu äriliselt täpselt piiritlemata soov vähendada oma süsinikujälge. LHV keskkonna ja sotsiaalteemade juhi Ragne Maaseli sõnul on panga vahetu tegevusega tekkiv süsinikujälg praeguseks kahanenud alla 900 tonnini aastas (2019. aastal ületas see napilt 1200 tonni piiri).

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Taastuvaks kuulutatud ja sertifitseeritud rohelist energiat juba ostetakse. Lisaks on LHV võtnud sihikule mullad ja panustab nn süsiniku­krediidi tekitamisele mulla abil. Peale parema kliimakuvandi võivad seotud süsinikukogustest saada siinkandis märkimisväärsed finantsinstrumendid.

​Kontoritegevus kliimaneutraalseks

Kas ei oleks ehk lihtsam saavutada süsinikujälje vähendamist hoopis nii, et lõpetada sisepõlemismootoritega sõidukite liisingu pakkumine ja sõlmida liisingulepinguid vaid elektriautode ostuks, mida saab laadida ka taastuvallikaist tuleva elektriga?

«Me ei saa küll öelda, kui palju meil liisinguportfellist täna autosid on, küll aga on neist 2,3 protsenti elektrisõidukid,» ütleb LHV meediasuhete kontaktisik Priit Rum ja lisab, et neil on kindel otsus lõpetada 2030. aastal uute diiselmootoriga sõidukite liisingu pakkumine.

11.09.2021 14.09.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto