R, 9.12.2022

Postimees piirist piirini ⟩ Kribu-krabu jõuab valimisprogrammi, elevante toas ei puututa

Pärnu
Siiri Erala
, peatoimetaja
Kribu-krabu jõuab valimisprogrammi, elevante toas ei puututa
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Uue autosilla ehitus on Pärnus aruteluteema olnud 20 aastat. Pääsu pole nendegi valimiste puhul.
Uue autosilla ehitus on Pärnus aruteluteema olnud 20 aastat. Pääsu pole nendegi valimiste puhul. Foto: Urmas Luik

Pärnu linna volikokku kandideerijate valimisprogrammides lubatakse rajada kõnniteid, ehitada uus sild üle jõe, vabastada emad-isad lasteaiatasu maksmisest, bussiga sõitjad pileti ostmisest, valgustada park, püstitada veel üürimaju ja paigaldada linnaruumi uusi kujukesi.

Ei saa öelda, et need kribu-krabuna näivad lubadused oleksid mõjuta tegemised – kolm kunstmurust elevanti Pärnu rannapargis on suvepealinnale kahtlemata kõvasti kuulsust toonud. Sel suvel oli vähe neid linnakülalisi, kes nende juures endlit või perepilti ei teinud.

Pärnusse uue autosilla rajamine on kirgi kütnud päris mitmete valimiste eel. Milline ja kuhu, see ei ole enam küsimus, sest sillakoridori kohta on otsus tehtud ja asjaajamine käib. Küll on aga pakuvad kõneainet küsimused, kust tuleb raha ja kes on mees, kelle käsi suure investeeringu kodukamarale toomises mängus on.

20 aastat vana teema

Nii võib arvata, et suvepealinna valimisdebattides ei pääse nüüdki 20 aastat aktuaalsena püsinud uue silla teemast. Koalitsioonipartnerite valimisliidu Pärnu Ühendab ja Keskerakonna programmides on selle ehitamine esimene punkt.

Pärnus opositsiooni kuuluva Reformierakonna esinumber Toomas Kivimägi on aga kriitiline, leides, et praegustel linnajuhtidel on kogu aur läinud silla peale. Pärnu võimuliit on saanud lausa hüüdnime sillakoalitsioon.

«Me kindlasti toetame uue silla ehitamist, ent enne lõplikku otsust peame oluliseks teada selle kogumaksumust ning riigi osaluse suurust. Täna jagatakse lubadusi kohvipaksu pealt, pelgalt valimistulemuse nimel,» sõnas Kivimägi.

Reformierakondlane nimetas suvepealinna suurimaks probleemiks laenuvõtmist. «Laenuleib ja laastutuli ei kesta kaua,» märkis ta.

Isamaa, kes mängis end läinud kevadel ebaõnnestunud võimupöördekatsega Pärnus opositsiooni, silla teemat oma programmis esile ei too. «Esikohal on Pärnu elanikkonna kasv ja noorte juurdevool. Tänaseks on Pärnu taandunud noorte silmis teisejärguliseks ebaatraktiivseks paigaks, kus saab küll kenasti puhata, aga töö, kodu ja perega seotud tulevikuväljavaateid ja võimalusi napib,» rääkis Isamaa Pärnu esinumber Andres Mets­oja. «Taristu pool on meil kaasaegsel tasemel, nüüd tuleb end kokku võtta ja üles leida need magnetid, mis tagaks noorte huvi Pärnus elamise vastu,» mõtiskles Metsoja.

Andres Metsoja.
Andres Metsoja. Foto: Mailiis Ollino

Pärnus kõige pikema nimekirjaga valimistele vastu astuv EKRE on avaldanud oma üle-eestilise programmi, millest leiab hulga teemasid, millel pole kohalike valimistega ega Pärnumaad puudutavaga suurt midagi tegemist. Pärnu Postimees esitas kodukohas üles seatud erakondadele hulga küsimusi ning selles ilmnes rahvuskonservatiivide puhul päris mitmeid punkte, mis neid teistest jõududest eristavad.

Me kindlasti toetame uue silla ehitamist, ent enne lõplikku otsust peame oluliseks teada selle kogumaksumust ning riigi osaluse suurust.

Toomas Kivimägi, Reformierakond

Näiteks ei pea EKRE vajalikuks soodustada võõrtööjõu ja välisinvesteeringute toomist piirkonda, samuti pole nende meelest vaja linnas toetada alternatiivkultuuri ega mõelda haldusreformi jätkamise peale. Palju kõmu tekitanud Mark Soosaare Läänemere kunstisadama rajamise mõte ei vääri nende hinnangul enam elluäratamist ning kohalik omavalitsus ei peaks aktiivselt tegelema elanikkonna vaktsineerimise küsimusega.

Kuigi vaktsineerimine ei ole kohalike valimiste teema, võib EKRE end vaktsineerimisvastaste poolele sättides saada hulga pärnakate ja pärnumaalaste poolehoiu. Koroonaviiruse vastu vaktsineerimise poolest pole pärnumaalased Eestis just esirinnas. Täisealistest on suts tegemata ligi 40 protsendil. Kaitsepookimisvõimalusi maakonnas jagub, seega võib see seltskond või vähemalt osa neist EKRE-le hääle anda just seetõttu, et nood on vaktsineerimise suhtes kriitilised.

Kogu maakonna vaade

Eelmainitud küsimustikus eristuvad veel Keskerakond ja valimisliit Pärnu Ühendab, kumbki ühes punktis. Esimene tahaks tasuta ühistransporti (praegu maksavad pärnakad bussisõidu eest kümme eurot kuus), teine oleks valmis elurikkuse suurendamise nimel loobuma parkide ja haljasalade niitmisest.

Pärnu on taan­dunud noorte silmis teisejärguliseks paigaks, kus saab küll kenasti puhata, aga töö ja perega seotud võimalusi napib.

Andres Metsoja, Isamaa

Kogu maakonnas tervikuna on eesootava valitsemistsükli põletavamaid teemasid koolivõrgu optimeerimine. See on teravalt esil Lääneranna vallas, kuid ilmselt on raskeid otsuseid vaja teha mujalgi. Ühinemislepingud, mis raiuti nelja aasta eest kivisse klausliga, et midagi kinni ei panda, lõppevad. Kogu maakonnas on tehtud ka koolivõrgu analüüs ning õpilaste arvu vähenemisest pole pääsu, kokku tuleb tõmmata.

Elevant toas on ka omavalitsuste edasine liitmine. Riigi poolt on antud signaal, et omavalitsuste ühinemisega võiks jätkata ning üks kohalik omavalitsus võiks olla isegi maakonna mõõtu. Kohaliku ajalehe küsitlusele laekunud vastustes olid nii Keskerakond, Reformierakond, Eesti 200, Isamaa, sotsid kui ka linnapea valimisliit seda meelt, et Pärnu võiks ollagi maakonnasuurune. Oma programmidesse kandideerijad siiski säärast punkti lisanud pole. Küll on mitmel kirjas, et Pärnumaa omavalitsused peaksid paremini läbi saama, koostööd tegema ja ühiselt oma piirkonna eest väljas olema.

Märksõnad
Tagasi üles