JUHTKIRI ⟩ Vene valimiste eripära

  • Madal valimisaktiivsus näitas võimu ja rahva võõrandumist
  • Eriti häiriv oli Vene valimiste juures Apple'i ja Google'i käitumine
  • See paneb küsima meie kõigi andmete turvalisuse kohta
Päeva karikatuur  FOTO: Urmas Nemvalts

Eile lõppesid Vene riigiduuma valimised, mille korralduse suhtes üllatusi muidugi ei olnud. Nii nagu autoritaarses riigis kombeks, käidi valimas töökollektiivide kaupa ja rikuti mitmel viisil hääletamisprotseduure.

Tänases lehes on ülevaade kolm päeva väldanud valimiste käigust ja markantsetest näidetest reeglite rikkumise kohta, mida vaatlusorganisatsiooni Golos andmetel oli üle 3700. Ja seda olukorras, kus opositsiooni pikaajalise lämmatamise tõttu oli kõigile selge juba enne valimisi, et Ühtne Venemaa võidab niikuinii.

Et Venemaa kodanikud on tajunud oma võimetust poliitilises protsessis kaasa rääkida, näitab kas või valimistel osalemise aktiivsus. 2011. aastal oli see 60 protsenti, 2016. aastal 48 protsenti. Eile keskpäeval oli see kõigest 40 protsenti, Peterburi valijad olid venemaalastest kõige ükskõiksemad vaid 20-protsendise hääletamisaktiivsusega.

Kuigi europarlamendi valimiste aktiivsus on samuti pikka aega olnud alla või veidi üle 50 protsendi, on parlamendivalimistel üldjuhul osalus palju suurem. Vähene osalemine on igal juhul märk võimu ja rahva võõrandumisest. Venemaal on see nii sügav, et rahvast ei teinud aktiivsemaks ka valitsuse valimiseelsed rahasüstid lastega peredele, pensionäridele ja sõjaväelastele.

Suurriikide viimaseid valimisi on iseloomustanud kahtlustused ja mõningatel puhkudel ka faktid välismaa sekkumise kohta. Eriti palju on räägitud Vene sekkumistest teiste riikide valimistesse. Venemaa omakorda on sama argumenti kasutanud otseselt nn välisagentide neutraliseerimiseks.

Kodanikuaktiivsuse kestev mahasurumine võib viia olukorrani, kus alamkihid enam ei taha ja ülemkihid ei saa endist viisi jätkata. Venemaal on selle kohta ajaloost hoiatavaid näiteid.

11

Nende valimiste kõige häirivamaks seigaks selles vallas tuleb pidada, et Apple ja Google võtsid Venemaa survel oma veebipoodidest maha Navalnõi liikumise loodud targa valimise äpi, mille eesmärk oli koondada opositsioonimeelsed valijad igas valimisringkonnas selle kandidaadi taha, kellel oleks kõige suurem võimalus Ühtse Venemaa kandidaati võita.

Vene võimud kuulutasid rakenduse ebaseaduslikuks ja ähvardasid nimeliselt vastutusele võtta tehnoloogiahiidude töötajaid. Google’il töötab Venemaal üle saja inimese. Ettevõtete hirm oma inimeste käekäigu pärast on mõistetav, kuid samas näitab see ilmekalt, kuivõrd haavatavad on ka rahvusvahelised tehnoloogiaettevõtted valitsuste ähvarduste suhtes.

Osalt on praegune ebaõnnestumine tingitud ka Apple’i ja Google’i monopolistlikust seisundist rakenduste turul, mistõttu äpid on saadaval vaid nende oma veebipoes. Avatuma poliitika korral leiduks sama rakendust paljudes e-poodides ja neid oleks keerulisem keelata.

Nii või teisiti on tulemus häbiväärne, sest mõlemad ettevõtted on sõnades liberaalse demokraatia veendunud eestvõitlejad. See paneb küsima, kui kindlalt on repressiivse valitsuse eest kaitstud Apple’i ja Google’i käes olevate sadade miljonite kasutajate andmed.

Seda, kas Kreml oma «juhitud demokraatiaga» suudab tagada riigi kestliku arengu, näitab üksnes aeg. Kodanikuaktiivsuse kestev mahasurumine võib viia olukorrani, kus alamkihid enam ei taha ja ülemkihid ei saa endist viisi jätkata. Venemaal on selle kohta ajaloost hoiatavaid näiteid.

18.09.2021 21.09.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto